Saaremaa projektid pääsesid riigi kultuuriobjektide eelvalikusse

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
KOOSTÖÖ: Rita Valge sõnul tuleb nüüd, kus riikliku tähtsusega kultuuriobjektide programmi pääses kaks Saaremaa projekti, edasisi samme ühiselt kaaluda.
KOOSTÖÖ: Rita Valge sõnul tuleb nüüd, kus riikliku tähtsusega kultuuriobjektide programmi pääses kaks Saaremaa projekti, edasisi samme ühiselt kaaluda. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Riigikogu kultuurikomisjoni esmasesse valikusse mahtunud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste hulgas on ka mõlemad Saare maakonnast esitatud projektid – Kahni keskus ja Saaremaa muuseumi arendamine.

Saaremaa abivallavanema Helle Kahmi sõnul kinnitab kultuurikomisjoni otsus, et Saaremaal aetakse õiget asja. 

“See, et mõlemad Saaremaa esitatud projektid jõudsid edasi, on suureks tunnustuseks nendele inimestele, kes selle nimel on pingutanud. Mõlemad projektid on Saaremaale olulised ja täiendavad teineteist ning näitavad meie võimekust olla maailmale avatud, pakkuda inspiratsiooni ja elamust kõigile, kelle jaoks kultuur ja arhitektuur olulised on,” rääkis ta.

Saaremaa muuseumi juhatuse liikme Rita Valge sõnul on muuseum edasipääsemise üle siiralt õnnelik. “Soovime õnne ka Kahni keskusele, kes oli sama edukas. See, et mõlemad joonest üle said, oli veidi üllatav või oligi see hindajate kaval trikk, kes teab,” lausus ta.

Valge märkis, et veel ei ole jõutud vallavalitsusega edasist tegevust arutada, kuid seda on kindlasti vaja teha, sest koostöö nii ühe kui ka teise projekti puhul on ilmselgelt vajalik, kuna mõlema Saaremaa projekti rahastamine näib ülimalt ebatõenäoline. 

Seetõttu ei saa muuseumi sihtasutus, mille üks asutajaist on vald, edasi minna omavalitsuse toetuseta ja ka Kahni keskuse projekti oleks muuseumil võimalik oma panus anda.

Komisjon valis 29 ettepaneku hulgast välja 11. Lisaks Kahni keskusele ja Saaremaa muuseumile veel Anu Raua keskuse, Arvo Pärdi nimelise muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Narva Kreenholmi kultuurikvartali Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehituse, Tallinna filmilinnaku, Tartu südalinna kultuurikeskuse ning teadus- ja tehnikakeskuse NOBEL.

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Signe Kivi kinnitas ERR-ile, et jääb igati rahule nende kümne eelvalikuga, mis praegu riiklikult tähtsate kultuuriobjektide hulgast esile tõsteti, kuid lõppvalikut ta ette ennustada ei oska.

“Me pidasime väga vajalikuks ka regionaalset aspekti, et leida ka neid objekte meile esitatute hulgast, mis ei koonduks ainult suurematesse linnadesse, vaid oleksid olulised Eesti eri paigus,” nentis Kivi ja lisas, et lõppvaliku teeb ikkagi riigikogu. “See saab olema tohutult keeruline, ma püüan end tihti asetada sellesse aastasse, kui esimest korda niisugune valik tehti, sest ühiskonnas oli toona väga ühene arusaam, mida tuleks ehitada, ja need objektid on ka valmis tehtud.”

Aadu Must.
Aadu Must. Foto: Tairo Lutter/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et ainuüksi eelvaliku tegemine oli väga keeruline. Musta sõnul pidasid nad tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ning kultuurielu ka väljaspool pealinna.

“Samuti soovime Kultuurkapitali vahendite abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad erinevaid kultuurivaldkondi ja soodustavad valdkondade vahelist koostööd,” lisas ta.

Pingerea järgmistest riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest, mida Kultuurkapitali vahenditest toetada, ning vastava otsuse teeb kultuurikomisjoni ettepanekul riigikogu.

Kultuurkapitali seadus võimaldab Kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Tagasi üles