Jõulumälestused ⟩ Jalgpallimatš, jõulusokk ja kuusk radiaatori küljes

Foto: Saarte Hääl

Kõige toredamad jõulumälestused ei pea olema tingimata seotud piparkoogilõhna, jõuluvana ja küünlasäraga. Vahel jääb pühadeajast meelde hoopis mõni naljakas juhtum või ootamatu olukord.   

Martin Sepping, Muhu Pagarite asutaja: 

Kümmekond talve tagasi, kui perega Muhusse elama sattusime, külastas Eestimaad ajalooliselt lumerohke aeg. Muhu kiviaiad olid lumega kaetud, olime oma kodus lumevangis ja soojendasime vastselt omaks võetud uue elupaiga vundamenti räästani kuhjatud lumevallidega. Kui lähinaabrid just elektripliiti sisse ei lülitanud, oli meil tubades natuke valgust ka. 

Külm ja lumi on minu elemendid, olen neist sõltuvuses. Tollased talved (neid tuli siiakanti suisa kaks tükki jutti), aitasid mul kummalisel kombel Muhu külmunud paepinnasesse juured kasvatada. 

Ühtäkki oli see ka aeg, mil lapsed olid just nii suureks saamas, et päkapikke oli juba liikvel, jõuluvana ilmus sõpruskonda – igapäevasele elu-olule kleepusid täiesti uued tähendused.

Priit Pihel, võrguehitus- ja hooldusettevõtte Connecto Eesti saarte osakonna juhataja:

Olin enda mäletamist mööda 3. klassis ja tahtsin kangesti perele rõõmu teha. Mõtlesin, et toon kuskilt kuuse koju. Esimese asjana meenus, et kuuski müüakse Kuressaare turul. Läksin siis ema antud taskurahaga Kuressaare turule ja ostsin 15 krooni eest ühe kuuse. Vedasin selle siis linnaliinibussiga koju Smuuli. Kodus ma millegipärast kuusejalga ei leidnud, aga kuusk oli vaja ju püsti panna! 

Otsustasin panna kuuse seina najale ja siduda nööriga radiaatori külge – et kuusk ikka püsti seisaks. Ehtisin kuuse nii ilusti ära, kui oskasin. Oh seda rõõmu, kui ema õhtul koju tuli ja nägi, kuidas kuusk on üles pandud.

Vilve Vadi, lastekirjanik ja lasteaiaõpetaja assistent:  

See juhtus mõned head aastad tagasi, töötasin siis mandril ühes lasteaias. Koolirühmade jõulupeod on traditsiooniliselt rahvuslikud, nii ka seekord. Et pidu lustlikum oleks, otsustasime muusikuga korraldada jõulusoku sissetuleku mitte uksest, vaid aknast. Mina olin selle marulise soku rollis.

Jätsime kokkulepitult ühe akna väljastpoolt avamiseks irvakile. Talvepimeduses vedasin redeli saali akna alla ja ronisin sellele, et sissetulekuks õiget momenti kuulda. Keset pidu märkas aga üks peo kordamineku pärast närveerinud õpetaja, et aken on seestpoolt irvakile jäänud ning lõi selle mu nina all korraliku pauguga kinni. 

“Trummeldasin vastu klaasi ja mökitasin redelil, kuidas kõri võttis, nõudsin aknast sisselaskmist.” 

- Vilve Vadi

Mine sisse, kuidas tahad! Trummeldasin vastu klaasi ja mökitasin redelil, kuidas kõri võttis, nõudsin aknast sisselaskmist. Õpetaja oli sunnitud akna uuesti avama. Sisistas mulle paaniliselt: “Mida sa aknast ronid, miks sa uksest ei tule?!” Talle polnud öeldud, kust sokk siseneb.

Roll oli viimase peal, lapsed naersid kõhud valusaks. Hiljem kuulsin, kuidas õpetaja oli muusikule kurtnud, et sokk peab edaspidi uksest käima, mitte akna taga karjuma. Temal nii piinlik selle aknaga jahmerdamisest! Muusik oli vastu küsinud: “Mis jahmerdasid siis?” 

Edaspidi tegime sellele rühmale alati korralikud peod, st sisenesime ikka uksest.

Mehis Vipp, Kuressaare haigla ortopeed: 

Üks kena mälestus jõuluajast pärineb aastate tagant, kui lund oli nii palju, et lausa rinnuni. Tõenäoliselt on sõna “rinnuni” ajaga lisandunud liialdus, aga põlvini oli lund kindlasti. 

Minu sõpruskonnas on tore traditsioon jõulude ajal kokku saada, et üks jalgpallilahing pidada. Viimase viieteistkümne aasta jooksul oleme mänginud nii lörtsis kui ka vihmas. Eriti soe mälestus on mul jõuluajast, kui lund oli tõesti nii palju, et jalgpalliväljakut oli võimatu sellest puhtaks saada. 

Siis toimuski mäng erandkorras ühe ehituspoe parklas. Jalgpallimängust oli asi kaugel, pigem meenutas meie tegevus iluuisutamistreeningut algajatele. 

Olgu see mäng kui meeleolukas tahes, eriliseks teeb jõuluaegse “lahingu” just see, et kiire elutempo juures on sõpradel üksteise jaoks aega olnud. Kummardus Allarile, kellel on olnud jaksu ja tahet seda traditsiooni elus hoida. Hoidkem üksteist aastaringselt!