JUHTKIRI Kes võidab koroonasõja?

Copy
Mask. Foto on illustreeriv.
Mask. Foto on illustreeriv. Foto: unsplash.com

Eestis on kohustuslik avalikes siseruumides maski kanda. Punkt. Ometi leiab osa kodanikest, et neile see kohustus ei laiene. Uudiste kommentaarides ja sotsiaalmeedias käib verbaalne sõda maskipooldajate ja -vastaste vahel. Tõsi, häälekamad kipuvad olema just maskivastased, kuulekaid tihtipeale naeruvääristades.   

“See mask ju viiruse eest ei kaitse!” põhjendavad neutraalsemalt väljenduvad maskivastased. “Nõudku või trahvi ja pangu vangi – mina seda räbalat näo ette ei pane!” kinnitavad bravuurikamad. “Maskikandjad on lambakari, kes laseb end orjastada!”

Ehituspoes soovib katmata nina ja suuga klient, et saalitöötaja talle appi tuleks. Teenindaja palvet, et klient sel juhul vähemalt salli nina ette tõmbaks, ei pea külastaja aga vajalikuks täita. Seepeale keeldub teenindaja kliendi soovi täitmast.

Üks Saaremaa prillipood on otsustanud teenindada ainult neid kliente, kes maski kannavad. Kui kliendil maski pole, siis pakuvad seda kaupluse poolt. Kui külastaja maskist keeldub, pole tal poodi asja. 

Teenindajate selline käitumine ei anna tunnistust nende ebaviisakusest. Klientidelt maski nõuda on nende õigus. Õigus kaitsta iseenda ja teiste klientide tervist.   

Paljudel saarlastel on veel selgelt meeles kevad, mil koroonalaine üle Saaremaa veeres. Isegi kui “see haigus pole hullem kui tavaline gripp”, ei soovi sugugi kõik seda ise läbi põdeda ja teistelegi jagada.    

Kui seni lisandus päevas vaid paar-kolm koroonapositiivset, siis viimase kahe nädala jooksul on Saare maakonna koroonastatistika saanud täiendust 51 positiivse diagnoosi võrra. Vähemalt rahvastikuregistri andmete järgi on see nii. 26 koroonapositiivset aga tõepoolest elab Saaremaal. Karta on, et haigestunute hulk kasvab veelgi – kui me ise ja meie külalised reeglitest kinni ei pea. 

Vahest tasub meelde jätta, et maski kandes kaitsed eelkõige teisi. Veerand tunnikest poeskäigu jooksul või pool tunnikest praamisõidu ajal maski kanda ei tohiks ju ometi nii ületamatult raske olla? 

Tagasi üles