:format(webp)/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
/nginx/o/2019/05/23/12193490t1h4948.jpg)
“Küsides endalt tavapärase aastalõpu küsimuse, et milline see aasta siis oli, saame seekord vist valdavalt sarnaselt vastata,” kirjutab muhulane Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik. “Erilise numbrikombinatsiooniga 2020 oli ennekõike ühe teema aasta. Aga lähemal vaatlusel näeme, et oli väga vastuoluline aasta.”
Üksikisikuti on koroonakriisi aasta olnud meile täiesti erinev, nagu ju iga varasemgi. Ühele mu noorele kolleegile oli 2020 ilmselt tema senise elu õnnelikem aasta – ta sai isaks, täiesti uue sotsiaalse rolli. Teine kolleeg abiellus ja tegi, uskuge või mitte, isegi pulmareisi! Ent paljudele oli aasta erakordselt raske. On kaotatud lähedasi, tulnud võidelda haigusega. Olla koroonavõitluse eesliinil, ennast säästmata tööd teha.
Vanemad inimesed on tundnud üksindust, sest pole olnud harjumuspärast inimestevahelist läbikäimist. Samas noored, kes suhtlevad peamiselt telefoni ja arvuti vahendusel, seda niisugusel moel ei kogenud.
Sel nädalal kerkis töötuse määr Eestis 8,3 protsendini. Ometi tean mitmeid inimesi, kes just tänavu on leidnud uue tasuva töökoha. Ja eelmise finantskriisi kõrghetkest (16,7 protsenti 2010. aastal) oleme kaugel.
Paljud ärid on kaotanud oma käibe ja läinud pankrotti. Saaremaa ettevõtjad said kevadel (ja siseturismi kasvust hoolimata suvelgi) tuntava tagasilöögi. Ent terve hulk uusi ärisid on saanud just tänu koroonast tingitud suletusele tuule tiibadesse. Eestist pärit idufirmad, nagu Pipedrive, Fortumo ja Plumbr, tegid eduka exiti ehk asutajad müüsid enamusosaluse, tuues juurde kümneid noori miljonäre, kes vastavalt sektori tavapraktikale investeerivad oma raha nüüd üha uutesse äriidudesse. Loe: uutesse noortesse inimestesse.
“Kas koroonakriisi aasta ikka on ennekõike ja piisavalt raske? Kas me märkame laiavaid populiste ja küsime endalt, enne kui neile takka kiidame? Kas vähemuste vaenamine ja selleks referendumite korraldamine tegelikult vähendab ühiskonda lõhkuvaid lõhesid ja teeb meid jõukamaks?
Isegi 20. sajandi suured sõjad ei seisanud elu ja majandust. Vastupidi, kriisid on alati olnud need, mis pakuvad kellelegi kasvuvõimalusi. Tõepoolest, kevadel sahmaka külma vett krae vahele saanud väärtpaberiturg on kerkinud rekorditeni, näiteks ületas Dow Jonesi tööstusindeks novembri lõpus 30 000 punkti piiri. Elektriautode tootja Tesla aktsia on kerkinud nagu pärmi peal, kübervaluuta bitcoin on uutel kõrgustel… Videokeskkonna Zoom asutajad on tõusnud maailma ülirikaste hulka.
Milline saab olema võimaluste aken aastal 2021 ja kellele see avaneb? Hans H. Luik rääkis sel nädalal Äripäeva raadios Igor Rõtovi usutluses, et rikkad saavad paraku rikkamaks ja vaeste vaesus pigem süveneb. Tal on õigus. Bloomberg kirjutas oktoobris USA keskpangale viidates, et USA 50 jõukaima inimese vara on väärt kokku pea sama palju kui 165 miljoni vaesema inimese vara.
Rasked ajad toovad mõistusele. See tähendab väärtuste ümberhindamist. Aga eelneva taustal – kas koroonakriisi aasta ikka on ennekõike ja piisavalt raske? Kas me märkame laiavaid populiste ja küsime endalt, enne kui neile takka kiidame?
Kas vähemuste vaenamine ja selleks referendumite korraldamine tegelikult vähendab ühiskonda lõhkuvaid lõhesid ja teeb meid jõukamaks? Või äkki toodab rikaste-vaeste lõhe lähiaastail poliitikasse mingeid veel populistlikumaid jõude, midagi täiesti anarhistlikku, mille kõrval senine äärmuslus on pealiskaudne lapsemäng. Soovin, et meil jätkuks süvenemisvõimet, et neil teemadel rahulikult järele mõelda ja halvim ära hoida.
Minu meelest ei iseloomusta miski lõppevat aastat paremini kui rahva hulka läinud irooniline väljend “negatiivsus on uus positiivsus”. Nii et püsigem siis terved ja negatiivsed ka algaval aastal, mu head saarlased, head lugejad!