/nginx/o/2020/09/30/13381998t1he068.jpg)
“Ühiskonnas on ammu põlu all arvamus, et kõrgharidust tõendav dokument peaks olema see kõige tähtsam asi, mille järgi hinnata inimese sobivust ametikohale või ülesande täitmiseks,” kirjutab Saarte Hääle ajakirjanik Raul Vinni. “Saaremaa vallavalitsus hoiab aga sellest nõudest hallatavatele asutustele juhte valides ikka endistviisi tugevasti kinni.”
Nii on vallavalitsus lausa nõus kasvõi konkursside läbikukkumisega. Seda teinekord isegi siis, kui vastava töökogemusega inimene on olemas, kahjuks küll ilma kõrghariduseta. Just nii juhtus Orissaare spordihoone juhi konkursiga.
Asi polegi ühes konkreetses juhtumis, vaid põhimõttes, mis ei täida eesmärki leida Saaremaa valla avalikku teenistusse parimaid valikuid.
Aina rohkem kostab tööturult arvamusi selle kohta, kui olulised on praktilised oskused ja kogemused. Selge on see, et mõnes valdkonnas on erialaseid oskusi tõendavat tunnistust tõesti vaja.
Samamoodi, nagu autorooli ei saa istuda inimene, kel on üksnes traktori juhtimise õigus. Ei ole ka mõeldav, et insener asuks operatsioonilaua taha või arst maju ehitama. Tegelikult nõuab ju enamik ameteid erialaseid teadmisi.
Miks ei võiks nii olla ka hallatava asutuse juhi puhul? Igal asutusel on ju oma suund, olgu see siis spordihoone või hooldusettevõte.
Orissaare spordihoone juhi ametikohale kandideerijalt nõuti esmalt kõrgharidust – selle puudumine välistas kandidaadi kohe.
Haridust puudutavale nõudmisele järgnesid mitmed muud tingimused, näiteks kaheaastane juhtimiskogemus (ei olnud märgitud, et peab olema erialane), oskus töötada eelarvete ja lepingutega, omavalitsuste süsteemi ja spordivaldkonna tundmine, keeleoskus, arvutioskus, projektikirjutamise oskus ja juhilubade olemasolu.
Ühe sõnaga – otsiti korralikku multitalenti, mis tänapäeval on ju normaalne.
Samas taandus kõik ikkagi paberile – kui haridust tõendavat dokumenti pole, oled mängust väljas. Sa võid olla nii hea spetsialist kui tahes. Aga ei sobi. Sest sul ei ole paberit. Spordihoone juhtimiseks piisaks mäeinseneri haridust tõendavast paberist ja hooldusfirmat võiks juhtida ajakirjaniku haridusega inimene. Ilma paberita ei saa.
Mõistetav oleks veel erialase kõrghariduse nõue, kuid ka niisugusel juhul kitsendaks see valikut liialt. Samamoodi oleks arusaadav, kui kõrgharidus oleks üks nõuetest, mis ei annaks otsest eelist, kuid oleks konkursikomisjoni silmis kandidaadi pluss.
Võiks veel mõista seda, kui haridust tõendava paberi omamise nõue oleks kuidagi seotud juhi palganumbriga, kuid sellele ei ole Saaremaa vallavalitsus oma seletustes seni viidanud. Nende põhjendus on see, et asutuse juhtimisel peab väärtustama kõrgharidust. Ehk siis teisisõnu “paber maksab”.
Saaremaal ei ole häid spetsialiste alati võtta. Liigagi tihti tuleb tunnistada konkursside luhtumist. Võib-olla tasuks vallavalitsusel tõesti oma konkursinõuded üle vaadata ning asuda väärtustama inimese oskusi ja kogemusi seal, kus vaid kõrgharidust ilmselgelt vaja ei lähe.
Eesmärk on ju ikkagi parim tulemus, mitte parima paberiga kandidaat.