Peaminister astus tagasi, kes loovad uue valitsuse?

Jüri Ratas. FOTO: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Keskerakonnaga seotud korruptsiooniskandaali tõttu astus Jüri Ratas eile peaministri ametist tagasi. Millise hinnangu annavad Ratase otsusele Saare- ja Muhumaaga seotud saadikud riigikogus ning saarlasest justiitsminister Raivo Aeg? Kuidas kõlab nende prognoos – missuguste erakondade esindajad võiksid kuuluda uude valitsusse?

Raivo Aeg FOTO: Tairo Lutter/Postimees Grupp/Scanpix Baltocs

Raivo Aeg: Ratas tegi riigimeheliku otsuse

“Jüri Ratas tegi tagasi astudes õige otsuse. Sellisel kujul poliitiline vastutus võtta – see on taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ainulaadne,” ütles Saarte Häälele Saare maakonnast riigikokku valitud Raivo Aeg, Jüri Ratase valitsuse justiitsminister.

Meil on ka enne valitsuses ja erakondades erinevaid korruptsiooniskandaale olnud, aga ükski teine peaminister ei ole julgenud või tahtnud niisugust otsust vastu võtta. Jüri Ratasel on aga see riigimehelikkus olemas – tema selle otsuse tegi. Minu isiklik seisukoht on, et selline otsus on tunnustamist väärt. 

Kes uude koalitsiooni kuuluma hakkab, ei hakka ma ennustama – praegune olukord on alles nii värske ja nõiavõimeid mul ei ole. 

Kas ka Isamaal seal kohta on – kõigi erakondade eesmärk on võimu teostada ja ka Isamaal on sama ambitsioon. Koalitsioonis olla – see on meie jaoks väga tähtis. Samuti ei oska ma prognoosida, kas Keskerakond koalitsiooni kuuluma hakkab. 

President tegi Kaja Kallasele ettepaneku valitsus moodustada, aga minu teada sisulisi läbirääkimisi veel alanud ei ole.  

Indrek Saar. FOTO: Remo Tõnismäe

Indrek Saar: Keskerakond pühendugu sisekaemusele

“Pärast teisipäeval Keskerakonnale esitatud ränka kahtlustust oli Jüri Ratase tagasiastumine valitsusjuhi kohalt ilmselt ainuvõimalik samm,” leiab riigikogu sotsiaaldemokraadist liige, Saaremaalt pärit Indrek Saar.   

Järjekordne korruptsioonijuhtum tõestas, et keskerakondlaste armastus keelatud rahastamise vastu ei ole kuhugi kadunud. Juba eelmine aasta näitas, et Ratase varasemad kinnitused, kuidas tema juhtimisel saab Keskerakonnast aus partei, pole teoks saanud. Meenutagem kasvõi 2020. aastasse jäänud, erakonnale annetatud 50 000 euro juhtumit ja sellega seotud skandaale ning valitsuse juhtpartei soovi likvideerida erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK). Viimane jäi tegemata tänu sotsiaaldemokraatidele, kes vastava koalitsiooni eelnõu riigikogus seisma panid. 

Oleks igati moraalne, kui järjekordselt kriminaaluurimise alla sattunud Keskerakond jääks mõneks ajaks valitsemisvastutusest kõrvale, tegeleks opositsioonis sisekaemusega ja läbiks ka päriselt n-ö sisemise puhastumise. Peasekretäri ja erakonna esimehe kõrval vastutab kogu partei ladvik. 

Siin ei aita tiibmanöövrid, kus Ratas jääb näiliselt kõrvale ning ta asendatakse erakonna valitsusdelegatsioonis mõne teise poliitikuga. Kuidagi ei saa välistada, et Keskerakonna rahaasjades tulevad uued inetud paljastused, mis paneks löögi alla ka tema valitsuspartneri või -partnerid.

Oleme täna keset sügavat tervisekriisi ja ka majanduskriisi. Lisaks muserdab inimesi ühiskondlik kriis, mida on õhutanud äärmuspopulistliku EKRE poliitika ja viimastel nädalatel veelgi võimendanud koalitsiooni jäik tahe suruda läbi abieluküsitlus. Täna võib öelda, et seda rahvast lõhestavat ja tarbetut referendumit ülisuure tõenäosusega ei tule. See on kogu Eesti võit.

Tänastes keerulistes oludes, kus tuleb pandeemia seljatada ja ühiskond taas kokku siduda, vajab Eesti üle kõige töövõimelist valitsust, mis omab riigikogus selget enamust. Parlamendi “matemaatika” ehk siis hääled riigikogus annavad sotsiaaldemokraatidele variandi moodustada valitsus koos Reformierakonna ja Isamaaga.

Kalle Laanet FOTO: Liis Treimann

Kalle Laanet: tark poliitik õpib praegusest olukorrast 

“Kui poliitilisele erakonnale on ühiskonnas antud piisavalt suur toetus, et ta vastutust kannaks, peab ta selle vastutuse ka võtma,” ütles Kadi raadio saates “Keskpäev” riigikogu saarlasest saadik Kalle Laanet Reformierakonnast.  

Usun, et Eestimaal ja poliitringkondades on viimase kahe aasta jooksul korduvalt ja korduvalt olnud neid hetki, kus peaministrilt oodati sellist käitumist, mis kolmapäeva öösel kell kolm lõpuks toimus. Usun, et oli neid, kes ehmatasid, ja neid, kes kergendatult ohkasid. 

Arvamustest, et kuidas see korruptsioonijuhtum tuli päevavalgele just enne abielu-teemalist referendumit – kuigi olen õiguskaitseorganite igapäevatööst juba 15 aastat eemal, on mul säilinud usk sellesse, et nad teevad oma tööd ausalt, Eesti riigi huvidest lähtuvalt ja Eesti riigi julgeoleku huvides, mitte kellegi isiklikes ega erakondlikes huvides.  

Vaatame tänast olukorda veidi laiemalt – ära on unustatud, et Eestis on tervise- ja majanduskriis, väärtuskriis.

Nüüd on ka valitsuskriis. Täna me ei saa rääkida seda, mida räägib üks poliitiline erakond riigikogus, et “süvariik on jälle oma käe meie tegevustele ette pannud”. 

See on riigikogu ühe fraktsiooni juhtliikmetelt ääretult imelik hoiak. Kui riigikogu esimees ütleb, et võib-olla peaminister tegi oma otsuse liiga kiiresti, ajendas teda seda ütlema isiklik mure. On ju tal oht oma positsioon kaotada – kui Eestis jõutakse nii kaugele, et on uus valitsuskoalitsioon, saab ka riigikogu esimeheks hoopis teine inimene.

Praeguses olukorras pole midagi rõõmustavat. Leian, et iga riigikokku valitud saadik peab võtma vastutuse, et asju kas parandada või edasi viia. Ta ei saa lähtuda sellest, kuidas poliitilisel erakonnal lihtsam oleks. Kui poliitilisele erakonnale on ühiskonnas antud piisavalt suur toetus, et ta vastutust kannaks, peab ta selle vastutuse ka võtma. 

Mina leian, et tark poliitik õpib praegusest olukorrast, rumalad lähevad samamoodi edasi nagu enne. 

Kuigi abielureferendumi punkti riigikogu tänases (eilses – toim) päevakorras ei ole, ei tähenda see, et see teema oleks ühiskonnas maha võetud. Kõik sõltub ju sellest, milline on järgmine valitsuskoalitsioon, milliseid väärtushinnanguid ja sõnumeid nad kannavad.

Öelda, milline saab olema Eesti järgmine valitsus, on vara. Variante on ju väga erinevaid. Üks variant on ka see, et tehakse teatud vangerdusi, aga tänane koalitsioon jätkab. Matemaatiliselt on ju numbrid koos.

Küsimus on selles, millist valitsust tahetakse näha ja millist poliitikat järgmisel kahel aastal ellu viia. See on võti. Kuna Eesti on aga kriisis, siis kindlasti lasub Reformierakonnal kui riigikogu suurimal fraktsioonil – 34 saadikut – vastutus tuleviku Eesti ees. Meil tuleb olukorda siluma hakata. Reformierakonna ees on väljakutse, et Eesti saaks järgmisteks aastateks valitsuse, mis tõesti toimib. 

Tagasi üles
Back