/nginx/o/2021/01/18/13582957t1h07e0.jpg)
“Haug on aasta kala tiitlit kindlasti väärt,” ütleb kalastushuviline Meelis Hein, Inspira huvikooli kalastusringi juhendaja, kalastus- ja matkatarvete kaupluse Artemis müüja.
Haug va veteröövel – aasta kala 2021
Haugi aasta kalaks nimetamine sobib ka praegu aktuaalse teemaga – käesoleva ehk 2021. aasta algusest kehtestati ju haugipüügi limiidid spinninguga püüdjaile. Põhimõte “püüa nii palju, kui jaksad ja siis söö ise või jaga küla peale” enam ei kehti. Nüüd üle viie haugi ööpäevas püüda ei tohi.
Nii palju kui mina Saaremaa kalameestega meie kaupluses vestelnud olen, on nad sellise piiranguga üldiselt väga rahul. Viis kala ööpäevas, igaüks kilo-poolteist – seda on ju päris palju. Selle kalaga tuleb ju pärast kinnipüüdmist tegeleda – puhastada, toiduks teha, ära süüa.
Massiliselt teda pole
Miks siinsed kalandushuvilised haugipüügilimiite mõistlikuks peavad – kohalik inimene mõtleb ju kuigipalju ka tulevikule – kui ta täna kõik välja püüaks, jääks ta homme ju nälga. Pigem püüad natuke ja vajadusel lased püütud kalad uuesti lahti.
Kahjuks käib meil siin kala püüdmas ka nii-öelda rändrahvast, kes tuleb Saaremaale ja teeb siin, mis tahab – ega tema siin ju ela. Selline inimene topib valimatult kotti kõik, mis landi otsa satub.
Haugide arvukusega on meil Saaremaa vetes nii ja naa. On olnud aegu ja kohti, kus teda on tõesti palju – nagu kalamehe põrgus: sa ei saa lanti vette visata, ilma et haug sinna otsa ei tuleks.
Igal pool teda massiliselt ei ole, pigem laiguti. Päris nii ei ole, et kui käisid kümme aastat tagasi kusagil püüdmas ja see oli hea koht, siis järelikult on see ka täna hea koht. Mõnes endises heas kohas pole täna enam midagi, samas võid haugi kätte saada kohast, kus kaine mõistuse järgi teda üldse elada ei tohiks.
Huvi on ikka suur
Üldjoontes on pilt haugi arvukuse osas meil üsna hea. Küll on teda natuke vähemaks jäänud seetõttu, et lumevaeste ja lausa lumeta talvede tõttu pole meil mitu aastat olnud kevadist suurvett. Kudekohad ja luhad on olnud kuivad. Jääb vaid loota, et tänavune kevad tuleb parem. Praegu lund jagub. Muidugi – kes ütleb, kas ja kui kauaks see lumi meil maha jääb.
Olgu aasta milline tahes, haugi vastu on kalameeste huvi ikka suur. Haugi püüda on ju lihtne – see ei nõua väga erilist varustust ega erilisi teadmisi. Ainult seda, et täidetud oleks kaks tingimust: võib püüda ja saab püüda. Kui need on täidetud, on püüdmine ise üsna lihtne.
Ka uue põlvkonna, praeguste poiste ja tüdrukute huvi haugi vastu on suur. Juba siis, kui lund ei olnud, küsisid lapsed mult: “Millal me haugi püüdma läheme?”
Praegu püüame muidugi ikka neid kalu, mida külmal ajal püüda saab – soojal ajal neid ju pole. Haugi läheme aga püüdma niipea, kui ilm taas soojemaks läheb ja keeluaega veel ei ole. Kui ilm lubab, teeme märtsis enne keeluaega esimese külma vee haugipüügi ära.
Tänavu pakuti aasta kalaks teiste seas ka säinast. Vahepeal teda eriti ei olnud, nüüd paar aastat on jälle olnud. Laiemaks tutvustamiseks võinuks säinale aasta kala tiitli anda küll, aga minu meelest on haug siiski päris hea valik.
Havi – populaarne ka ilma tiitlita
“Haug kui võimas kala sobib kindlasti aasta kalaks, paraku püütakse meil teda ehk liiga palju,” leiab hobikalamees ja landimeister, T. Lures OÜ omanik Tiit Lembit.
Haugipüük on Eestis ja Saaremaal väga populaarne. Seega on mõistetav, miks haug aasta kalaks nimetati. Samas – ta on piisavalt populaarne ka aasta kala tiitlita. Nüüd, tänu sellele aunimetusele saab ta veelgi rohkem tähelepanu.
Minu arvates on haugipüügile kehtestatud piirangud õiged ja vajalikud – kui püüda, siis ikka mõistlikul hulgal.
Oleneb muidugi aastast, aga Saaremaa vetes on haugi palju, eriti meres – lahesoppides. Mullu käisin haugil ise vaid kaks korda, kuuldavasti olid teistel aga head saagid.
Sellega, et ma ise oleksin kunagi Saaremaal mõne väga suure rekordhaugi välja tõmmanud, ma kiidelda paraku ei saa. Kõige suurem on ehk olnud 7,3 kg. Suurim saak, mis püütud, on olnud vist 18–19 kilo ringis.
Mul on hea meel, et kalad ja kalapüük ka noortele ja lastele huvi pakuvad. Seepärast on meil Kuressaares loodud kalastusring tänuväärt ettevõtmine. Vahel tuleb mõni laps ka minu käest üht-teist kalade kohta küsima. Vastan alati hea meelega. Esimesena püüan neile selgeks teha, millal ja kus on kalapüügil keeluajad ning millised on alamõõdulised kalad. Seda tasub tulevasel kalamehel teada maast madalast.