/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
/nginx/o/2021/01/21/13588678t1hedc3.jpg)
Kui ühe suure toitlustusfirma hiljutise uuringu* järgi on mandri koolilaste ülekaalukas lemmikroog makaronid, siis Saare- ja Muhumaa õppurid eelistavad palju mitmekesisemat koolilõunat.
Saarte koolilapsed toiduga eriti ei pirtsuta
/nginx/o/2021/01/21/13588718t1h0677.jpg)
Sanna-Reesi Hoogand, Saaremaa ühisgümnaasiumi 11.a klassi õpilane:
Mulle koolitoit üldiselt meeldib ja sööklas käin söömas tihti. Kõige rohkem meeldib mulle riis kanakarrikastmega. Neid toite, mida soovin menüüs rohkem näha, ei ole.
Mehis Jalak, Salme põhikooli 9. klassi õpilane:
Minu lemmiktoit on hakklihakaste ja kartul. Käin alati koolis lõunat söömas, sest toit on väga maitsev. Sooviksin aga, et pakutaks rohkem puuvilju ja ka liharoogasid võiks rohkem olla.
/nginx/o/2021/01/21/13588720t1h19d4.jpg)
Oskar Maripuu, Valjala põhikooli 8. klassi õpilane:
Minu lemmik-koolitoit on lõhe koos keedukartulite ja tomati-kurgisalatiga. Väga maitsev on ka hommikupuder. Koolilõunat söön iga päev ja olen Valjala koolitoiduga väga rahul. Samuti meeldib mulle, et lõunasöök on väga mitmekesine. Arvan, et kõiki toite saab teha hästi ja tervislikult ning meie kooli kokk Margit paneb sellele kindlasti suurt rõhku. Lõunamenüüs sooviksin näha veelgi enam mitmekülgsust, toiduainetest võiks rohkem olla riisi.
/nginx/o/2021/01/21/13588721t1h1d06.jpg)
Maire Liitmäe, Muhu põhikooli söökla perenaine:
Mul pole põhjust nuriseda – meie kooli lapsed söövad üldiselt kõike. Näiteks oli meil kolmapäeval menüüs kodune seljanka ja rukkijahuvaht piimaga. Lapsed sõid väga hästi! Hakklihakaste maitseb neile, samuti kartul. Kodused kotletid meeldivad ja pikkpoiss. Meie laste kõige suurem lemmik on aga seapraad ja hapukapsas. Ka meil on olnud aeg, kus lapsed kõvasti makarone sõid. Eks nad söö praegu ka – samamoodi nagu kõike muudki.
Lõunal käivad kõik õpilased. On küll paar last, kes liha ei söö ja mõni ei söö mingit köögivilja, aga üldiselt meie lapsed toiduga ei pirtsuta. Köögivilja pakkudes me kavaldama ei hakka ja mingi muu toidu sisse seda ei peida. Koostisosad peavad olema silmaga nähtavad – muidu ei pruugi laps seda toitu süüa, kui sealt näiteks porganditükikese avastab.
Laste toiduraha, mis riik annab, on minu arvates piisav, tuleme sellega kenasti välja. Laod teevad üsna palju sooduspakkumisi ja suurema osa köögivilju ostame siitsamast Muhust kohalikelt. Kui kõrvitsat teeme ise sisse, siis hapukurgi ostame, seda me ise ei hapenda.
Tiiu Smidt, Kuressaare gümnaasiumi söökla juhataja:
Oleme iga kevad teinud laste seas küsitlust, et tagasisidet saada. Selle järgi on meie kooli õpilaste seas kõige popimad toidud makaronid hakklihaga, lasanje ja ahjukana. Kõhu saavad täis ka need, kes liha mingil põhjusel ei söö – iga päev on menüüs üks toit, mis liha ei sisalda. Muidugi ei ole need toidud mõeldud ainult taimetoitlastele, vaid kõigile, kes soovivad. Näiteks on valikus ühepajatoit, kus pole liha.
Iga laps ei taha ka köögivilja. Siis paneme köögivilja mõne muu toidu sisse – teeme näiteks peedi- ja porgandikotlette. Samas ei saa kuidagi öelda, et neid, kes köögivilja ei taha, palju oleks – vastupidi! Näiteks ühepajatoit, mis ju köögiviljadest koosnebki, on üks meie laste lemmikuid. Ka aurutatud köögivili lisandina – lillkapsas, brokoli, porgand – läheb meie kooli lastele väga hästi peale. Paljud lapsed võtavad seda kartuli asemel.
"Algklasside lapsed ei taha miskipärast kalarooga riisiga – punane kala, riis ja köögiviljad. Iga komponent eraldi maitseb küll, aga kui need ühes toidus koos on, siis lapsed selle üle just väga rõõmsad ei ole."
Muidugi on ka neid toite, mis lastele eriti ei meeldi. Algklasside lapsed ei taha miskipärast kalarooga riisiga – punane kala, riis ja köögiviljad. Iga komponent eraldi maitseb küll, aga kui need ühes toidus koos on, siis lapsed selle üle just väga rõõmsad ei ole.
Riigi poolt on koolilõunaks ette nähtud 1 euro lapse kohta. Mina ei kurda – selle rahaga tuleb toime küll. Saame ju PRIA toel pakkuda toidu kõrvale kama, lisaks saame pakkuda smuutisid ja mahlu. Puuvilja kuni 5. klassi õpilastele saame pakkuda tänu koolipuuvilja programmile, teistele klassidele puuvilja ostmiseks piisab ka riigi antavast toidurahast.
Küllap on ka meie koolis neid lapsi, kes mingil põhjusel koolisööklas lõunal ei käi, aga neid on siiski vaid käputäis. Mõned käivad ka oma toidukarbiga – see pole ju keelatud.
Krista Mändar, kohaliku kooli õpilasi toitlustava Kärla söökla juhataja:
Meie õpilaste üks suur lemmik on lihapallid Karlssoni kastmega ja ahjukartul. Makaronid lähevad ka üsna hästi peale, aga ma ei ütleks, et nad neid eriti taga nõuaksid. Pigem küsivad kartuli järele, kui pastat sööma peavad. Köögivilja kõik lapsed ei söö. Eks meil ole muidugi oma kavalused, kuidas neid siiski köögivilja sööma panna, aga neist nippidest ma igaks juhuks ei räägi. Neid, kes üldse sööklas lõunal ei käi või keda näeme väga harva, on 120 õpilasest üks-kaks. Lõunal käivad isegi need, kel on kombeks kauplusest toitu osta.
Riigi poolt ettenähtud rahaga annab lastele meeldivaid roogasid teha küll. Kui oleks vaja teha ka eritoitusid, näiteks laktoositalumatusega lastele ja vegantoitu, läheks keeruliseks.
Daily kaubamärgi all toitlustust pakkuv Baltic Restaurants Estonia AS korraldas möödunud aasta lõpus küsitluse õpilastele, koolitöötajatele ja lapsevanematele. Rohkem kui 7000 osalenuga uuringust selgus, et koolilaste lemmiktoitude edetabeli vankumatu liidrina püsivad makaronitoidud, millele järgnevad pikkpoiss, kana ja boršisupp.