Soojafirma asendab miljoni eest keskikka jõudnud katla

PAUL LEEMET ütleb, et ka uue katla kütuseks on hakkpuit. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaare Soojuse 1983. aastast pärinev vanim keskküttekatel asendatakse KIK-i toetusel enam kui miljoni euro eest uuega. 

“Kuressaare Soojuse Kalevi tänava katlamajas vahetatakse välja 6 MW võimsusega hakkpuidukatel DKVR, mis on ettevõtte kõige vanem katel, paigaldatud 1983. aastal,” ütles Saarte Häälele AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Paul Leemet. 

Leemeti sõnul oli see alguses aurukatel, mille kütuseks masuut. Tootmise efektiivsemaks muutmise käigus ehitati katel ümber veekatlaks ja viidi aastatel 2000–2001 üle hakkpuiduküttele. Viimastel aastatel on ta töötanud tipu- ja reservkatlana. 

“Praeguseks on katel amortiseerunud. Uus tuleb võimsusega 3,5 MW, kaasaegne, kõigile keskkonnanõuetele vastav, kütuseks hakkpuit,” lisas Leemet. Samas katlamajas töötab ka teine hakkpuidukatel Juula (5 MW), mis on kasutusel baaskoormuse katlana talvel ja reservkatlana suvel. 

Põhiline osa Kuressaare soojusest toodetakse soojuse- ja elektrikoostootmisjaamas (9,6 MW), mis asub katlamaja vahetus läheduses.

Uue katla maksumus on 1,2 miljonit eurot, millest Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) annab toetusena 583 500 eurot. Projekt peaks valmis saama hiljemalt 2023 suveks.

KIK toetab 14 katlamaja ja 35 soojustorustiku ehituse projekti. Jagatav toetusraha tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

KIK-i vastutav projektikoordinaator Kristjan Kalda selgitas, et kokku toetas KIK 11,4 miljoni euroga kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ning keegi joone alla ei jäänud.

“Eesmärk on ju võimalikult paljudes kaugkütte piirkondades efektiivsust tõsta ja keskkonda säästa. Vähemtähtis pole soojuse hinna langus enamikule tarbijatele,” sõnas Kalda.