R, 27.01.2023

HEINO VIPP ⟩ Mereparkide mõjusid on hinnatud ülejala

, Saarte Kalanduse tegevjuht
Mereparkide mõjusid on hinnatud ülejala
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Heino Vipp.
Heino Vipp. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

“Järeldused meretuuleparkide ehitamise ja nende töötamise negatiivsete mõjude puudumise kohta keskkonnale ja kalastikule on üksnes oletused,” kirjutab MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp.  

Rahandusministeeriumi väitel on Eesti mereala planeeringu koostamise käigus läbi viidud mitmeid täiendavaid analüüse ja uuringuid. Viidatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) alusanalüüside ja uuringute nimekirjas puuduvad aga uuringud seoses planeeringuala merepõhja elustikuga või kalastikuga. 

Ministeerium on välja toonud, et KSH koostamisel on aluseks võetud veebirakenduse PlanWise4Blue andmed, mis tuginevad 120 uuringule kalade kohta ja 102 uuringule mere põhjaelupaikade ja nende seisundi kohta. KSH aruandest aga viidatud uuringuid ei nähtu. Lisaks on nimetatud veebirakenduses tuvastatavad üksnes kolme kalaliigi ja seitsme mere põhjaelustiku andmed. Seega ei kajasta nimetatud veebirakendus kogu planeeringuala praegust keskkonnaseisundit ning seda ei saa kasutada tegelikkuse kajastamise vahendina. 

Ministeeriumi andmeil on kalade koelmualade osas lähtutud muu hulgas HELCOM Pan Baltic Scope´i projekti raames kogutud infost. KSH aruandest võib aga siiski lugeda, et selle projekti raames spetsiaalseid uuringuid Eesti vetes läbi ei viidud. Tegemist on abstraktsel tasemel tehtud järeldustega võimalikest kudemisaladest Läänemeres.

Ei kajasta tegelikkust

Veelgi enam – uuring on seotud üksnes kolme kalaliigiga ega kajasta planeeringualasse jäävaid teisi liike, nende koelmuid ega kalade rändeteed. Seega põhinevad KSH-s tehtud järeldused nii kumulatiivse mõju kui ka olulise negatiivse mõju puudumise osas üksnes oletustel ja arvamustel seoses planeeringuala kalastiku või koelmutega. 

Ministeerium väidab, et planeeringulahendusega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju vee soolsusele ega temperatuurile – ei otsest ega kaudset. Niisugune järeldus peab aga olema põhjendatud ja kontrollitav. Veelgi enam, teaduskirjanduses on selgitatud, et tuulepargi rajamine võib – sõltuvalt ehitustegevuse mastaabist – avaldada mõju veevahetuse intensiivsusele Läänemeres ning seeläbi vee soolsusele. 

Ministeeriumi väitel on meretuulepargi pikaajaline mõju tuule omaduste muutmise tõttu 10 km ulatuses ökosüsteemidele ebaoluline, kuna muutused tuule kiirusele tuulikupargi ala keskmisena on tuulikute hõreda paigutuse tõttu väga väikesed. Paraku pole KSH-s ega ministeeriumi vastuses viidatud uuringutele või ekspertarvamustele, mille pinnalt on jõutud kontrollitavale ja teaduslikult põhjendatud järeldusele, et vastavate muutuste mõju ökosüsteemidele on ebaolulise tähendusega.  Kuni arendustegevuse parameetrid ei ole määratletud, ei ole mitte kellelgi võimalik planeeringulahenduste mõjusid kontrollida. Samuti ei ole võimalik KSH-s väita, et sellisel kontrollimatul mõjul on keskkonnale ebaoluline mõju. 

“Sõrve inimestel tuleb juba mitmendat korda elukohta vahetama hakata. Kui see ei ole ääremaastumine, siis mis on?”?

Ministeerium kinnitab: “Tuuleparkide kavandamisega ei kaasne olulisi merejääga seotud muutusi, seega ei põhjusta see ka muutusi ökosüsteemides.” Paraku ei ole KSH-s ega RM-i vastuses viidatud uuringutele või muudele allikatele, mille pinnalt on vastava järelduseni jõutud. KSH alusuuringuna nimetatud TTÜ meresüsteemide instituudi analüüsis “Jääolude analüüs ja kaartide koostamine” hinnati üksnes jää ja rüside esinemise tõenäosust ja jääkatte kestvust, mitte aga jääoludest tingitud muutusi ökosüsteemides.

Oletuslikud järeldused

Ministeeriumi väitel ei kattu planeeringualad oluliselt kalade kudealadega ning seetõttu olevat võimalik mõju nende liikide taastootmisele kudealade kahjustamise tõttu minimaalne. Seda hinnangut kinnitavat ka kalanduse teabekeskuse tellitud ülevaade Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi vanemteadurilt Mehis Rohtlalt. 

Hoopis vastupidi! Mehis Rohtla on seisukohal, et nii avamere tuuleparkide ehitamise, töö- ja demonteerimisfaasiga kaasneva müra mõju kui ka tööfaasiga kaasnevate elektromagnetväljade mõju kaladele on suuresti teadmata. Samuti asub Rohtla seisukohal, et KSH järeldused, näiteks et räime kudekoondistele puudub planeeringu elluviimisel oluline negatiivne mõju avamere tuuleparkidest tulenevast mürast, ei ole teaduslikult tõestatavad. Põhjusel, et selliseid uuringuid ei ole mitte kunagi korraldatud. 

Seega – KSH järeldused negatiivsete mõjude puudumise osas on seega oletused. 

Ka linnustikku puudutavate alusuuringute osas on KSH-s jäädud äärmiselt selektiivseks. Eesti ornitoloogiaühingu uuringust “Lindude peatumisalade analüüs” tuleneb ju üheselt, et nii arktiliste veelindude kui ka näiteks hanede, laglede ja luikede ränne toimub nii sügisel kui ka kevadel üle  planeeringualade. Tuuleparkide planeerimist tuleks eelistada üksnes madala ornitoloogilise väärtusega piirkondades. Käesoleval juhul aga asuvad mereplaneeringu aruandes ettenähtud sobivad alad tuuleenergeetika arendamiseks erakordselt kõrge ornitoloogilise väärtusega piirkonnas.

KSH järeldus nahkhiirtele avalduva mõju osas on spekulatiivne ja oletuslik, sest KSH-s puudub tervikpilt nahkhiirte mereala kasutuse kohta Eestis. Muide, Sõrve poolsaar on üks olulisemaid nahkhiirte rändekoridore, seejuures asub üks tuuleenergeetika ala nahkhiirte rändekoridorist üksnes kümmekonna kilomeetri kaugusel. 

Olukorras, kus tuuleenergeetika alad on KSH-s määratletud ebaõigesti ehk üksnes ühe võimaliku lahendusena ega ole läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kontekstis kriitilisi mereelustikku puudutavaid uuringuid, ei ole võimalik hiljem neid puudusi kõrvaldada.

KSH eesmärk peaks olema tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästva arengu põhimõtteid. Praegune meretuuleparke puudutav KSH sellele eesmärgile ei vasta.

Sõrve inimestel tuleb juba mitmendat korda elukohta vahetama hakata. Kui see ei ole ääremaastumine, siis mis on ääremaastumine?

Märksõnad
Tagasi üles