SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ “Parandame mandri ja saarte vahelist ühendust”

Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Olen valimiste eel harjunud lugema erakondade programme ja koalitsioonilepete sõlmimise järel neid sirvima just saarte vaatenurgast. Ega nüüd leebelt öeldes hirmus palju neist dokumentidest ei leia ning erandiks pole ka Reformierakonna ja Keskerakonna sel nädalal sõlmitud ühine valitsemiskava.

Väga otseselt on viimases kirjas ainult üks antud konteksti sobiv lause: “Parandame mandri ja saarte vahelist ühendust.” Arvestades, et mullu maikuus sõlmis Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad maanteeametiga koostöölepingu uue parvlaeva ostuks ja lisareisideks ning Tõll läks osalt elektrile üle, on uudised, mis ühenduse parandamiseks kvalifitseeruvad, suhteliselt isetäituv ennustus. Pealegi jätkab ka Kaja Kallase valitsuses majandusministrina keskerakondlane Taavi Aas, nii et vaevalt ka isiku tasandil siin mingit suuremat pööret oodata on.

Igaüks ajab oma rida

Kui samas kontekstis natuke nalja teha, siis hiidlased saavad oma laevade peal toidu kiiremini kätte, uhkeldas TS Laevad oma sel nädalal avaldatud 2020. aasta tegevuse kokkuvõttes. Neil ju reis vähe pikem ka, saavad sööklasse kohe mitu tretti teha. See vääriks lausa eraldi börsiteadet – hiidlaste lõualihased tõstavad Tallinna Sadama majandustulemusi, edendavad Eesti SKT-d ja täidavad investorite rahakotti! 

See ongi nüüd üks peenhäälestamise näide, iriseks küllap mõni kriitik. Mina ütleks, et veel hullem olnuks, kui kogu eelnev jutt oleks detailselt kahe erakonna leppesse kirja pandud. Mõnikord seda paraku tehakse ja see on piinlik, sest mõni asi töö käigus ikka muutub, kuna seda nõuab ümbritsev keskkond. 

Jüri Ratase teise valitsuse koalitsioonilepe oli just selliste endale seatud lõksude pärast õnnetuke. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa poliitiline kompromiss oli praktikas jäik ja kompromissitu. Iga partei ajas oma rida ning kokkulepete taasavamist kardeti nagu tuld. Seetõttu muutusid ka kirja pandud lubadused pühamaist pühamaiks.

Peame olema nõudlikud

Ja ma ei mõtle ainult kurikuulsat abielureferendumit. Meenutagem, et algselt taheti seda läbi viia koos kohalike valimistega, mil fookuses peavad olema ennekõike ikka kohalikud teemad. Ausalt, kuidas saab üldse midagi niisugust kirja panna! Loomulikult rippusid Helmed pärast selle punkti küljes. Ilmselt oleks valitsuses tekkinud ebakõla ka siis, kui Isamaa lubatud II samba referendum saanuks riigikohtust tagasilöögi.

See, kas uuest valitsusest saab peenhäälestaja või mitte, on tegelikult paljuski meie kõigi kätes. Me oleme valijad ja me peame olema võimu suhtes nõudlikud. Peame, see on meie õigus ja kohustus. Kaja Kallas ei saa kasutada kriitika tõrjumiseks hoiatust, et kaabud võivad jälle kapist välja kukkuda. 

Eesti peab koroonakriisiga toime tulema. Võitlema majanduse avatuse nimel Euroopa ühisturul ja ka kolmandate riikidega. Looma keskkonna, et ettevõtted saaksid väärtust luua ja kasvu näidata ning oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. 

Et meil kõigil oleks parem elada ja tegutseda, tasub kuulata neid arvamusliidreid, kes ühendavad ühiskonda, mitte ei otsi ega rõhuta lakkamatult erisusi. Väga tähtis roll selles saab olema presidendil, kelle me endale tänavu saame. Aga see on juba tulevase loo teema.