Aastakümneid tagasi peeti enesestmõistetavaks, et siis, kui matuserong vastu tuli, jäädi aupaklikult seisma. Ning kes pidi liikuma samas suunas, see võttis ka ise tempo maha. Lahkunu kirstu vedavast sõidukist ja selle kaaskonnast mööda kiirustada ei tulnud mõttessegi. Olgu pealegi rutt.
Ajad aga muutuvad, meie ja meie kombed ühes nendega. Kuna elu on läinud kiiremaks kui “vanasti”, ei malda sugugi kõik matuserongi tõttu ootama jääda. Mõned kihutavad möödagi, pahased, et aeglaselt liikujad teele ette jäid. Vahest võib põhjus olla ka selles, et nooremad põlvkonnad ei suhtu surma ja leinamisse enam nii suure aukartusega. Või siis lihtsalt ei tea, kuidas nende jaoks harjumatus olukorras käituda ja milliseid otsuseid teha.
Möödunud nädalavahetusel peatasid sõidukijuhtide kainust kontrollinud korrakaitsjad Kuressaare lähedal matuserongi ning panid kõigi selles liikunud sõidukite juhid alkomeetrisse puhuma. Ka lahkunut transportinud matuseauto juhi. Matuselistes tekitas selline nõudmine omajagu hämmingut.
Kindlasti ei soovinud reidi läbiviinud politseinikud üles näidata hoolimatust ja ükskõiksust. Vaid lähtusid põhimõttest, et kui on reid “Kõik puhuvad”, siis puhuvad tõepoolest kõik. Kuigi vahest tulnuks seekord nõudesse leebemalt suhtuda...