/nginx/o/2021/02/10/13622835t1h6a7e.jpg)
“Kuigi Kuressaares leidub palju ajaloolisi hooneid, on vanade interjööride kohta infot paraku väga vähe. Seepärast palungi teil, Kuressaare elanikel, olla mulle teabe kogumisel abiks,” kirjutab Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala magistrant Gerda Ruuser.
/nginx/o/2021/02/10/13622836t1h25e6.jpg)
Kuigi ma sündisin ja kasvasin Tallinnas, veetsin lapsena kõik oma suved Kuressaares, mistõttu pean just seda armsat linna oma kodulinnaks.
Sellest ajast on mul palju ilusaid mälestusi ka vanavanemate kodust. Mäletan, et kui mu vanavanemad veel Tuulte Roosis elasid, oli meie korteri keskne element kõiki tube omavahel ühendav koridor, mille ühes küljes asus sisseehitatud kapp.
Praegu elavad mu vanavanemad vanaisa lapsepõlvekodus Lootsi tänaval 19. sajandil ehitatud majas. Seal on tänaseni säilinud kahte korrust ühendav järsk puittrepp, mis on potentsiaalselt eluohtlik (olen sealt alla kukkunud). Säilinud on ka vanavanaisa 1960. aastatel ehitatud veranda, köögis aga soojamüüriga pliit, millel vanavanaema veel toitu valmistas.
1938–1939 paigaldati majale katus, millel on tänaseni nähtav mõlk, mille tekitas sinna 1944. aasta sõja ajal Tori silla purustamisel lennanud kivilahmakas.
Kodu on privaatne
Küllap on Kuressaares üsna palju kodusid, kus üht-teist minevikust säilinud. Paraku on sellistest kodudest, seal leiduvatest ajaloolistest interjööridest ja nende elementidest laiemalt teada vähe – on ju kodu privaatne ruum, kuhu võõrastel asja ei ole.
Just sel põhjusel ma Kuressaare ajaloolised interjöörid oma magistritöö teemaks valisingi. Lisaks sellele, et olen ise Kuressaarega seotud, sai määravaks asjaolu, et Kuressaare on uurimistöö tegemiseks just paraja suurusega, et ülevaade saada ja samas ka detailidest kirjutada.
“Kuidas Kuressaare elanikud ise oma kodu vanadesse elementidesse suhtuvad? Kas nad kavatsevad need säilitada või asendada uuega?”
Veel üks põhjus, miks soovisin uurida just Kuressaare interjööre, on teema aktuaalsus. Praegu töötab muinsuskaitseamet välja Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala uut kaitsekorda, kus muu hulgas käsitletakse ka ajalooliste interjööride säilitamist.
Kõige südamelähedasem on mulle Kuressaare vanem arhitektuur. Näiteks Kuressaare linnuse ja raekoja interjöörid on pika ajaloo vältel teinud korduvalt läbi muudatusi. Sealhulgas on need saanud nõukogude perioodil uue ilme, kuid siiski lähtuti toona ajalooliste interjööride analoogsetest lahendustest. Kuressaare linnuse interjöör on fotodele jäädvustunud juba 20. sajandi alguses.
Minu jaoks on väga põnev ka nn kuurordi-periood ehk aastad 1840–1940. Ajaloolistelt fotodelt võime saada ettekujutuse peamiselt avalike hoonete, näiteks mudaravilate, interjööride kujundusest. Mida on aga säilinud sellest ajajärgust Kuressaare kodudes?
Samuti võib palju huvitavaid ja iseloomulikke interjöörielemente leida hilisematest aastakümnetest, sealhulgas nõukogude ajast.
Kuidas Kuressaare elanikud ise oma kodu vanadesse elementidesse suhtuvad? Kas nad kavatsevad need säilitada või asendada uuega?
Kus on teie kodu süda?
Palun teil, Kuressaare elanikel, mulle teabe kogumisel abiks olla. Ootan teilt nii fotosid, kirjeldusi kui ka mälestusi (nii kirjapanduna kui ka räägituna) sisekujunduse elementide kohta majadest, mis on ehitatud enne 1991. aastat.
Hea meelega ootan teilt vanu fotosid – piltidel võivad olla ka inimesed – ja teateid selle kohta, kui teil on mõni vana interjööridetail tänaseni säilinud.
Samuti on teretulnud teie mõtted selle kohta, kas ja miks peate vajalikuks, et need elemendid teie kodus säiliksid. Lisaks huvitab mind, millist kohta majas oma kodu südameks peate.
Selleks, et teil oleks lihtsam mulle vastata, seletan lahti, mida ajaloolise interjööri all silmas pean. Interjöör on teisisõnu siseruum ja selle kujundus. Interjööriosadena võib mõista tubade paiknemist, põrandaid ja liiste, lagesid, seinte viimistlust (krohvid, maalingud, tapeedid, laudis), küttekehasid (pliidid, ahjud, soojamüürid), treppe, uksi, aknaid, aga ka ruumi kaunistusdetaile (piirdeliistud, karniisid, rosetid).
Palun võtke minuga ühendust meiliaadressil gerda.ruuser@artun.ee või telefonil +372 53 236 319.
Olen tänulik igasuguse teabe eest!