Viimastel aastatel on Leedri küla ettevõtja Ain Rand nagu kõik teisedki Saaremaa lumelükkajad pidanud eeldatud talvisest teenistusest suu puhtaks pühkima. Lumelükkamistehnika ostmiseks tehtud kulutused tulu ei teeninud, vaid osutusid piltlikult öeldes muidusööjateks.
Parimatel päevadel oli ettevõtjal Lümanda vallas kahe lumelükkamise piirkonna teenindamiseks masinapark, kuhu kuulus kaks traktorit, kolm moodsat pöördsahka ja võimas lumepuhur. Rand soovis valla teed võimalikult kiiresti puhtaks lükata ja teha kodukandi rahvale kiire tööga heameelt. Heameelt lumevabade teede üle saarlased tunda küll said, kuid selleks polnud vaja lumelükkajate abi. Asjata ootasid sahamehed, et taevaluugid avaneksid, aga lund lihtsalt ei tulnud ja töötasu nappis. Mingil määral vedas neil, kelle lumelükkamise leping nägi ette valmisoleku tasu, ülejäänutel oli olukord väga nukker. Mõni põllumees, kes oli oma investeeringute tagasimaksmisel arvestanud talvise teenistusega, sattus pankade ees nutusesse olukorda.