/nginx/o/2021/02/15/13631291t1h317b.jpg)
“Praegune talv on igaühe jaoks hea võimalus oma maja ehituskvaliteedi mõnda aspekti hinnata. Hästi ehitatud hoone räästasse jääpurikaid enamasti ei teki,” kirjutab muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Üllar Alev.
Jääpurikad kui maja kvaliteedi näitaja
/nginx/o/2021/02/15/13631297t1haeed.jpg)
Kvaliteetsele hoonele võivad väikesed jääpurikad tekkida ereda päikesega päevadel osaliselt paljaks sulanud päiksepoolsele katuseküljele. Kehvasti soojustatud katuslagi või pööningu põrand põhjustab aga järjest kasvavaid jääpurikaid olenemata päikesepaistest ja ilmakaartest.
Kuidas on võimalik, et suure soojakaoga hoonete räästas kasvavad purikad edukalt ka arvestatavate miinuskraadide juures?
Katusele kogunenud lume- ja jääkiht toimib kui katuse soojustus, mille väliskülg on külm ega sula enne plusstemperatuure. Lumekihi alumine külg soojeneb hoonest eralduva soojuse tõttu ning kui katusematerjali temperatuur kasvab pluss-
poolele, hakkab lumekiht altpoolt sulama ja räästast alla valguma. Räästas satub sulavesi taas miinuskraadide kätte ja külmub vihmaveerenni sees, viimase täitumisel (või puudumisel) moodustuvad jääpurikad.
Vihmaveerennidesse kogunenud jää ja selle küljes rippuvad massiivsed purikad painutavad vihmaveerenni allapoole (sama võib teha allalibisev lumemassiiv). Kevadel pole vihmaveetoru kalded enam igal pool korrektsed. Vesi hakkab tilkuma renni liitekohtadest ega jõua vihmaveelehtrini. Samuti hakkab renni madalamatesse osadesse kogunema sodi, need lõpuks ummistades. Sodi täis rennides hakkab mõne aja möödudes kasvama taimestik. Vihmaveerennides kasvav taimestik ei viita mitte ainult rennide puudulikule kaldele, vaid ka puuduvale katuse hooldusele.
Pea kohal varitsev oht
Teine ja sageli olulisem probleem on ohutus. Ehitusseadustiku §8 sätestab ehitiste ohutuse põhimõtte, mille järgi ei tohi hoone kasutamine põhjustada ohtu inimesele ega varale. Kui hoonet ei kasutata, siis on see külm ja suuri jääpurikaid ei teki. Kui hoones elatakse, siis põhjustab toasooja lekkimine jääpurikate kaudu ohtu nii hoonest mööduvatele inimestele kui ka räästa all olevale varale (nt autod). Teisisõnu hoone ei vasta kasutamisel ehitusseadustiku ohutuse põhimõttele.
Loomulikult on see olulisem teema asulates ja linnades, kuna taluhoovis saab räästa alla minekut edukalt vältida.
“Julgustan majaomanikke oma hooneid praegusel külmal perioodil pildistama, et seejärel vajadusel suveks soojustamistööd tellida.”
Ehitusseadustik sätestab ka energia säästliku kasutamise nõude (§11 lg 2 p 6). Isegi kui omanik ei taha olla seaduskuulekas, siis kulutusi soovib vähendada meist enamik. Jääpurikad viitavad selgelt põhjendamatult suurele energiakaole läbi katuse.
Esmane lahendus ohutuse tagamiseks on räästaaluse piiramine ohu vähendamiseks möödakäijatele ja seejärel jääpurikate korduv eemaldamine. Kuna jää kogunemine ja eemaldamine võib kahjustada katust ja vihmaveesüsteeme, siis on mõistlikum parandada hoone soojapidavust. Soojakaod pole sageli ühtlaselt jaotunud, vaid erinevad hoone osades märgatavalt.
Näiteks on sagedased suuremad soojakaod läbi vintskapi katuse, katuseakende ümbruses ja katuse murdekohtades või muidu keerukama geomeetriaga osades, mida pole nii lihtne korrektselt teostada. Jääpurikate suurus on sama hoone ulatuses ja miks mitte ka sama piirkonna majade võrdluses hea indikaator, mis iseloomustab soojakadude suurust.
Uus pole alati hea
Ekslik on mustvalge suhtumine, et uued hooned on hästi tehtud ja vanad halvasti. Pigem tähendab pööningu täisehitamise trend seda, et uhkete purikatega on just uued või renoveeritud hooned, seevastu vanades hästi tuulduvate külmade pööningutega hoonetes esineb probleemi harvem, isegi kui pööningu põrand on kehvemini soojustatud.
Julgustan majaomanikke oma hooneid praegusel külmal perioodil pildistama, et seejärel vajadusel suveks soojustamistööd tellida. Suvel tehtud investeering võib juba ühe korraliku talvega end ära tasuda, kuna säästate nii väiksemate küttearvete kaudu kui ka katuse puhastamise teenuse vajaduse äralangemise tõttu.
Boonusena saate ohutuma ja väiksema hooldusvajadusega (vihmaveerennide kalde taastamine ja sodist puhastamine) kodu või muu hoone, milles on ühtlasem sisetemperatuur.