/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/13/13628328t1hc549.jpg)
Saaremaa muuseumi korraldatud lumelinnaehitus pakkus nädalavahetusel lusti nii suurtele kui ka väikestele ja võiks ilmataadi soosingu korral saada igatalviseks ettevõtmiseks.
Lossihoovi lumelinn võiks saada traditsiooniks
Viikingiaasta puhul viikingiteemalise linnaehituse üks eestvedajaid, muuseumi programmijuht Taniel Vares ütles, et kaasa lõi üheksa meeskonda, kolm- neli lumekuhja jäi kasutamata, kuid loodetavasti lähinädalate jooksul teevad seal oma töö ära lapsed, kes neist liumäed kujundavad.
“Tulemus on väga hea. Ma ütleks isegi, et suurepärane,” lausus Vares, viidates mitmetele objektidele, mis vägagi detailseks viimistleti. Mõjusaim neist, vähemasti mõõtmete poolest, on kindlasti Salme laevmatusest avastatud teise viikingilaeva elusuuruses koopia.
Varese sõnul oli eesmärk näidata Salme laeva selle õiges suuruses. “Me räägime küll, et Salme teine laev oli 18 meetri pikkune, aga paljud ei kujuta ette, mida need mõõdud tegelikult tähendavad. Kui nüüd laeva sisse minna ja püüda ette kujutada, et sellega tuleks Rootsist Saaremaale purjetada, siis tundub see üsna hirmutav. Eriti kui arvestada, et võis ette tulla torme ja kehva ilma. 160 kilomeetrit üle laia lageda vee – kõvad mehed olid!” rääkis ta.
Vares lisas, et laeva tegemine iseenesest ülearu keeruline ettevõtmine ei olnud. “Ta on ju sümmeetriline, vöör ja ahter ühesugused. Tundub, et sellega sai sõita mõlemas suunas,” lausus ta.
Tuleviku kohta märkis Vares, et temaatilist lumelinna võiks lossihoovis ka järgnevatel aastatel teha ja suuremas mahus kui tänavu. “Mõttes on olnud ka kutsuda osalema mõni professionaalne jää- ja lumeskulptuuride tegija, et saaks lumelinna tõeliselt kõrgetasemelise kuju,” sõnas ta.