ERKI AAVIK ⟩ Haigus, mida pole olemas

Illustratsioon: Aare Martinson

“Kes on minu kannatustes, tervisekahjustuses ja mitu päeva surmaga silmitsi seismises süüdi?” küsib karmi koroonakogemusega saarlane Erki Aavik. “Kui te, tarkpead, vaktsiinivastased, maskita vandenõuteoreetikud, minuga oma teadmisi pandeemia korraldajatest peatselt ei jaga, siis esitan kahjunõude teile.”

Erki Aavik Foto: Erakogu

Juba esimesed teated uuest “Hiina viirusest” 2020. aasta kevadtalvel andsid otsa kätte meie kõige targematele ehk anonüümsetele kommentaatoritele, vandenõuteoreetikutele ja üldse kõiketeadjatele. Seda otsa (h)arutama hakates jõuti uute ideedeni, ilmusid maskivastased ja vaktsiinivastased. Suuremalt jaolt on igasuguse vastasuse põhjenduseks väide, et pole üldse olemaski ei viirust ega haigust, vaid see on kõik üks vandenõu. Kelle? Millise eesmärgiga? See jääb pisut segaseks. 

Kui varasematel aegadel olid vandenõude taga ikka juudid ja vabamüürlased, siis nüüd piirdutakse sageli üldisema viitega valitsustele ja suurkorporatsioonidele. Põhjus on veel ähmasem, aga proovides seda kokkuvõtvalt sõnastada, siis ikka lihtrahva ärakasutamiseks. Või midagi taolist.

Olgu, pole minulgi ülemääraseid ootusi ei kodu- ega võõramaiste poliitikute ja valitsuste ülemäärase tarkuse või tingimusteta hea tahte suhtes. 

Paarisaja riigi kokkulepe?

Isegi minu elavale ja treenitud kujutlusvõimele käib aga üle jõu mõte, et Ameerika Ühendriikide, Hiina, Venemaa, Brasiilia, Prantsusmaa, India, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Türgi ja veel kümnete riikide juhid on omavahel ja täielikus üksmeeles kokku leppinud, et nüüd mängime või teeskleme, et meil on selline viirus, mis toob kaasa ülemaailmse pandeemia. 

Kogu maailmas on registreeritud üle 110 miljoni nakatunu, kaks ja pool miljonit inimest on tuvastatult selle haiguse põdemise tagajärjel surnud. Siinkohal polegi tähtis püüda tervemõistuslikult ette kujutada, kui palju on tegelikke, diagnoosimata ja registreerimata haigeid ja surnuid. Ka registreeritust peaks aitama, et – oletades täiesti jaburalt, et mingid valitsused ja organisatsioonid on kogu selle kaose lihtsalt kokku leppinud – küsida: kuidas see teostatud on?

“Paar nädalat intensiivravis, hulk päevi hingamis- ja muude elutegevust toetavate aparaatide all. Tagajärjeks ulatuslik kopsu-kahjustus, millest taastumiseks kulub heal juhul pool aastat.”

Kas tõesti on õnnestunud kinni maksta või mõnel muul viisil inimkonna suhtes vaenulikult tegutsema ja ikkagi vaikima panna miljonid arstid, viroloogid, bioloogid, (ja jälle) ajakirjanikud kogu maailmas? Paaris sajas erineva riigikorra ja kultuuriga riigis?

Olgu, on erandeid – Turkmeenia. Kui SARS-CoV-2 viirusena ja selle põhjustatav Covid-19 haigusena kinnitust leidsid, andis Turkmeenia president välja ukaasi, et selle haiguse levik on riigis keelatud. Ja nii näeme Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) interaktiivselt kaardilt, et Turkmeenias, sarnaselt Põhja-Koreaga, ei olegi ühtegi nakatumis- ega haigusjuhtu, suremisest rääkimata. Või näiteks Mongoolia, kes on seni oma ligemale kolme ja veerandi miljoni elaniku kohta deklareerinud kaks (!) Covid-19 põhjustatud surmajuhtumit. Olgu, Mongoolia rahvastiku tihedus on võrreldamatult väiksem enamikest teistest maadest, elatakse väga palju kõrbe eraldatuses. Need on aga detailid.

Isiklik kättemaksuhimu

Ühe akadeemilise ajakirja viroloogist autori arvates ei olekski väga üllatav, kui tegelik nakatumine osutuks – kui seda kuidagi mõõta saaks – kuus või kaheksa korda suuremaks, kui registreeritud juhtumid statistiliselt näitavad. Seda just rahvarohketes ja kesisema meditsiinikorraldusega maades.

Niisiis, vandenõuteoreetikud ja muidu tarkpead! Kuidas see kõik korraldatud on? Ja kes korraldab?

Kui nüüd väga konkreetseks minna, siis küsin neid küsimusi isiklikust... kättemaksuhimust. Pääsesin mõne päeva eest haiglast, kuhu kiirabi viis mind Covid-19 patsiendina päris aasta alguses. Paar nädalat intensiivravis, hulk päevi hingamis- ja muude elutegevust toetavate aparaatide all. Tagajärjeks ulatuslik kopsukahjustus, millest taastumiseks kulub heal juhul pool aastat.

Loomulikult tahan ma teada, kes on minu kannatustes, tervisekahjustuses ja mitu päeva surmaga silmitsi seismises süüdi, kuigi enne nakatumist ja haigestumist püsisin mõistlikus isolatsioonis, kandsin maski, tellisin toidu koju ja desinfitseerisin kõike, mida vaja.

Olgu, ma ei hau seadusevastast kättemaksu, kuid kahjunõude tahaksin küll esitada! Kui te, tarkpead, vaktsiinivastased, maskita vandenõuteoreetikud, minuga oma teadmisi pandeemia korraldajatest peatselt ei jaga, siis esitan kahjunõude teile... Või õieti – tühja sellest! Pakute ju traagilist, tõsi – väga küsitava väärtusega meelelahutust, nagu keskaegsed invaliidid laadaplatsidel.