Jäätmed kui kohalik ressurss

Saarte Hääl
Copy
Prügikast
Prügikast Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Praegune kõigi jäätmete vedu autodega sadade kilomeetrite taha ei ole jätkusuutlik," kirjutas jäätmekava kohta Saaremaa vallavalitsusele üks vallaelanikest, kes näeb prügimajanduses lisaks probleemidele võimalusi innovaatilisteks lahendusteks.

Mis oleks, kui lõpetaks munitsipaalmajanduse ja ühtlasi piiraks monopoolseid ettevõtteid Saaremaa prügiäris? Hakkaks toimima lihtne turumajandus, jäätmetes nähtaks enam tooret ja ressurssi.

Kolm veopiirkonda Saaremaal kõlab veidralt. Kas ei võiks jäätmete kokkukorjega piirkonniti olla haaratud enam kohalik maaettevõtja, nagu täna talihoolduses lumelükkajad vms?

Muretseda kinnine veok ja jäätmeluba oleks paljudele neist jõukohane. Jäätmete eelsortimine erivärvilistesse kottidesse on aga rohesilmsele saarlasele ja tema külalisele kindlasti meelt mööda.

Teenuskeskustele jääb vaid ülesanne kinnitada marsruut ja kogumispäevad...

Kaks jäätmejaama on vähe, leitakse praeguses eelnõus. Omavalitsus võiks välja ehitada arvukalt ajutisi ladustamiskohti (angaare) ja need kohalikele maaettevõtjatele rendile anda. Seal jätkuks jäätmete sortimine, ajutine ladustamine ja mehaaniline töötlemine.

Põletame kohapeal

Paikresse viidud sorteerimisliin jäätmekütuse tootmiseks on tõenäoliselt rentniku käes tänaseks amortiseerunud. Kuigi jäätmekütus ei toeta süsinikuneutraalsuse saavutamist, tuleks jäätmete energiakasutust edendada ka Saaremaal. Kuressaare Soojuse koostootmisjaama või hakkpuidukatlad tuleks häälestada koospõletuseks, et saavutada nõutud energiatõhusus ka jäätmekütust kasutades.

Siit sammuke edasi oleks välja arendada kohapealne võimekus ka nakkusohtlike ja patoloogiliste jäätmete, samuti eri ja kõrge riskiastmega loomsete jäätmete käitlemiseks. Luha tänava katlamajas võiks põlevkiviõli põletamise asendada biogaasikatlaga, et saavutada nõutav põlemisgaaside temperatuur.

Mida annaks siia põletustehase rajamine? Munitsipaalhaigla ja hooldekodud saaksid käepärasema teenuse erijäätmetele, loomakasvatusettevõtted ja lihatööstus aga logistiliselt mõistlikuma lahenduse. Käideldavad kogused poleks ju suured, aga väheneksid kulud ja ohud, mis võivad kaasneda nimetatud jäätmete transportimisel Tartusse või Väike-Maarjasse.

Prügila Saaremaale

Saaremaa biogaasirajatistest on täna mõningad kogemused Saare Economicsil ja Kuressaare Veevärgil. Meie suurpõllumajandusettevõtted võiksid siinkohal saada omavalitsuse uuteks partneriteks. Biogaasijaamadel, mis toodavad biometaani, on rohemajanduses suur potentsiaal. Saaremaal saaks kasutada biogaasireaktori sisendina lisaks veiselägale biolagunevat jäädet kodumajapidamistest ja toidukäitlejatelt, samuti madala riskiga purustatud loomset jäädet.

Uues jäätmekavas mainitud kompostimisväljaku rajamine ja sertifitseeritud kompostmulla tootmine on üllatavalt tagasihoidlik plaan.

Leidub meilgi ehk ettevõtjaid, kes suudavad taaskasutada kogutud klaasi ehitusmaterjali segudes või valmistada vanapaberist kasulikku soojustusmaterjali ja allapanu kohalikule seakasvatusele. Ressurssi jäätmete näol on Saaremaal küll piiratult, aga kohalikuks käitlemiseks piisavalt. Jäätmete taaskasutuse võimalused ootavad Saaremaa ettevõtjate seas veel avastamist-tutvustamist.

Jäätmekavas võiks eesmärgiks olla ka prügila rajamine Saaremaale. Vaba maad, kuhu ladustada reoveemuda või koospõletustehaste tuhk, on omavalitsusel olemas küll. Prügilale rentniku leidmisel oleme ju edukad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles