/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/11/25/13495629t1h6adc.jpg)
Sügisel avab uksed uhiuus riigikool, Saaremaa ühisgümnaasiumist ja Kuressaare gümnaasiumist saavad aga põhikoolid. Kui kahe kooli gümnaasiumiosa kaob, on ju loomulik järeldada, et sellisel juhul pole enam tööd ka gümnasiste õpetanud pedagoogidel. Seega on mõistetav, miks kandideerisid töökaotust peljanud õpetajad ametisse uude riigikooli. Ja vahest tegi seda ka mõni nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes tunde andnud õpetaja. Kes siis ikka rõõmustaks, kui arvab töökoormust oluliselt vähenevat.
Praeguse seisuga läheb SÜG-ist ja KG-st Saaremaa gümnaasiumisse tööle 20 pedagoogi.
Selge see, et linna kahe suurima kooli jaoks on nii paljudest õpetajatest ilmajäämine paras hoop. Samas – kui pedagoogidele ei ole samas mahus ja/või samaväärset tööd enam pakkuda, ei tohiks neid ka töökohavahetusel takistada või nende lahkumist mõruks muuta. Või siis neid tulevase töökoormuse koha pealt teadmatusse jätta.
Senist töökohta jätta ja uuel kohal alustada ei pruugi niikuinii olla kerge samm. Kas on tõesti tarvis, et sellega kaasneks mure, meelekibedus ja veendumus, et senine tööandja on käitunud ülekohtuselt? Isegi kui juriidiliselt on kõik justkui korras.