Viimasel ajal on olnud palju juttu lastest, kes ei saa kasvada sünnivanematega. Õnneks leidub neid, kes on avanud oma südame ja kodu teistest vanematest sündinud lastele.
Kuidas pakkuda kodusoojust lapsele, kes ei saa elada sünniperes?
27. märts 2021, 00:22
Vähesed teavad, et olukordi on erinevaid. Mõni laps vajab hoolt pikemat aega, kuni täisealiseks saamiseni. Teine vajab kodu ajutiselt, kuni kriis laheneb ja vanemad suudavad taas lapse eest hoolitseda. Millised on erinevad asendushoolduse võimalused?
Kõige rohkem teatakse olukordadest, kus laps ei saa kasvada oma sünnikodus, kuigi tema vanematelt hooldusõigust ära ei võeta. Näiteks ei tule vanem ise lapse kasvatamisega toime, olgu põhjuseks tervise- või sõltuvuste probleemid. Siis on parim, kui laps saab kasvada täiskasvanuks hooldusperes, kus teda hoitakse ja armastatakse, sest iga laps vajab enda kõrvale kindlat inimest, kellele toetuda. Täiskasvanul tuleb toetada ka lapse sidet oma juurtega. Nimelt tuleb iga laps uude perre oma loo ja kaotuse kogemusega ning kasuvanemate kätes on aidata lapsel oma perelooga sõber olla.
Elise ja Normani pere lugu
Kui omavahel kokku saime ja tekkisid mõtted laps saada, kaalusime ühe variandina hoolduspereks hakkamist. Kaks ja pool aastat tagasi kohtusime oma lapsega esimest korda, ta oli siis kaheksa-aastane. Pereks sulandumine oli mitmejärguline protsess. Kui ta meie juurde elama tuli, oli ta peaaegu musterlaps, väga viisakas ja tore. Aga mesinädalate periood läheb paari nädalaga üle ning uute piiride kehtestamise periood oligi kõige raskem. Lapsel on sünnikodust tulenevalt omad toimetulekumehhanismid ja kujutlus maailmast. Tema puhul tähendas see, et ta oli harjunud, et selleks, et teda kuulataks, tuleb võimalikult kõvasti karjuda. Ja nii ta aina karjus ja meie rääkisime rahulikult, kuni ta hakkas lõpuks vaikselt mõistma, et karjumine ei vii kuhugi. Mõned kuud oli sellist kõige raskemat aega, edasi läks tasapisi paremaks.
Ajutine asendushooldus
Vahel läheb tarvis lühiajalist hoolt, mõnest päevast kolme kuuni. Näiteks peab lapse sünnivanem minema ravile või rehabilitatsiooni või on ta kinnipidamisasutuses. Ent lähiringkonnas pole kedagi, kes lapse eest sel ajal hoolitseks. Teine kord vajavad puudega laste vanemad hingetõmbeaega. Sellisel juhul on parim lahendus, kui lapsele leitakse hooldusõigusliku vanema või eestkostja loal pere, kes tema eest ajutiselt hoolitseb. Hooldusvanemad saavad sarnast tuge nagu pikaajalised hoolduspered, esmajärgus abistab neid kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, samuti toetavad neid teenuseid pakkuvad organisatsioonid. Oluline on olla emotsionaalselt valmis pakkuma lapsele kodu ja peret just sel ajal, kui ta seda vajab. See tähendab valmisolekut, et laps võib tulla perekonda lühikese etteteatamisega, ent sama ootamatult võib ta naasta sünniperre.
Anne ja Aare pere lugu
Meid motiveeris see, et meil oli juba üks laps eestkostel olnud. Kui hindamine sai tehtud, pakuti meile ajutist hoolduspereks olemist. Miks pakkuda lühiajalist hooldust? Laps vajab stabiilsust ja piire, mis ei muutu. Asenduskodus võib kasvatajaid olla aga viis erinevat ja iga uue inimesega asi muutub. Sellises olukorras õpib laps manipulatsioone, et "tema lubas kauem telekat vaadata! Miks sina ei luba?". Aga kui stabiilsus ja piirid on paigas, siis ta rahuneb. Ta saab olla laps ja tegeleda asjadega, millega üks laps peab tegelema. Leiame ka, et laps peab saama suhelda bioloogiliste vanematega. Ta peab teadma, kust ta pärit on. Mu enda ema suri, kui olin üheksa, ja isaga ma koos elada ei saanud, sest ta oli alkohoolik. Aga ega mina lapsena ei saanud aru, miks ma ei või isaga koos olla, kogu aeg igatsesin teda. Kui laps teab, et vanem on olemas, isegi kui peab parasjagu eemal olema ja oma muresid lahendama, annab see talle kindlustunnet.
Kriisihoolduspere
Praegu katsetatakse projekti korras ajutise hooldusena uut teenust – kriisihooldusperekonda. See pere kasvatab last kuni 90 päeva ning peab olema valmis võtma vajadusel lapse enda juurde kahetunnise etteteatamisega. Niimoodi tagatakse, et laps jõuab otse peresse, ilma vajaduseta olla vahepeal turvakodus. Erinevalt pikaajalisest ja lühiajalisest hooldusest saavad projekti kaasatud kriisihoolduspered valmisolekutasuna miinimumpalka. Kriisihoolduspereks sobivad inimesed, kes töötavad kodus ja kelle töö ei sega neid lapse eest hoolitsemast. Erinevalt teistest asendushoolduse vormidest tuleb projekti perel läbida traumakoolitus.
Ene pere lugu
Olen pikalt teinud sotsiaaltööd ja tundsin, et oskan pakkuda perest eraldatud lastele hoolt. Kriisihooldusperre jõudnud lapsele ei tasu püstitada ootusi – teda tuleb lihtsalt toetada, sest ta vajab sel hetkel täiskasvanut. Kriisihoolduspere on toetav käsi väikesele inimesele, et ta ühiskonnas toime tuleks. Kuidas see kõik mõjutab last? Kui laps saab 24/7 üks ühele tuge, tunneb ta end kindlamalt. Loomulikult on risk, et lapsel on raske minna jälle uude kohta, ta on pidevalt ootel, mis saab homme. Ka kriisihoolduspere ei oska vastata, mis saab edasi ja kas laps saab koju tagasi, sest lapsele ei tohi tekitada asjatuid lootusi või uusi hirme. Ent kokkuvõttes on see hea võimalus panustada lühiajaliselt lapse turvatunde ehitamisse. Samal ajal tuleb koos spetsialistidega teha tööd, et bioloogiline pere saaks oma last kasvatada iseseisvalt või vähese kõrvalise abiga. Kui see pole võimalik, tuleb lapsele leida pere, kes toetab teda täiskasvanuks saamisel. Kui lapsega on hea kontakt, tasub kaaluda ise hoolduspereks hakkamist.
Kõigil asendushooldust pakkuvatel peredel tuleb läbida sobilik ettevalmistus ja hindamine, kuhu alla kuuluvad pereuuring ja PRIDE-koolitus. On oluline, et pere ei jääks üksinda ning saaks vajalikku tuge näiteks kohalikult omavalitsuselt, peresid toetavatelt MTÜ-delt jt.
Laps vajab väga palju tuge
Anneli Tõru, Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja
Iga laps vajab kodu ja perekonda, ent paraku ei saa kõik lapsed kasvada koos vanematega. Ka Saaremaa valla lastekaitsespetsialistidel on tulnud lapsi perest eraldada, näiteks kui lapsel pole sünniperes turvaline, vanemate käitumine ja elukorraldus kahjustavad lapse arengut ja heaolu. Kuigi selliseid juhtumeid ei ole palju, on see lapse jaoks alati traumeeriv ja ta vajab väga palju tuge. Võimalusel leitakse lapsele kodu sugulaste juures. Kui see pole võimalik, tuleb laps suunata asendushooldusteenusele. Hoolduspere on sobivamaid asendushoolduse vorme, et pakkuda sünnivanematest lahutatud lapsele kodusoojust ja armastust. Pere põhilised partnerid ja toetajad on sellisel juhul kohaliku omavalitsuse spetsialistid.
Enamasti otsitakse lapsele perekond lapse sünnikoha lähedal, et säilitada harjumuspärast elukeskkonda ning suhtlust tema vanemate ja teiste lähedastega. Mõnikord on aga lapse jaoks parem ja turvalisem elukeskkonda vahetada. Seetõttu otsime inimesi, kes kaaluvad võimalust pakkuda ühele või mitmele lapsele kodu, armastust ja hoolt üle Eesti – ka Saaremaal. Täna ei ole üleriigilises hooldusperede registris ühtegi Saaremaa peret, kes oleks valmis vanemate hooleta jäänud last oma peresse vastu võtma. Ent usume, et meie ümber on inimesi, kes selle võimaluse peale mõtleksid. Eestis on 800 last, kelle suurim soov on kasvada peres, olgu või esialgu võõras. Ja miks ei võiks keegi neist leidagi endale uue kodu Saaremaal?
Inimesed, kes soovivad hoolduspereks saamise mõtetele tuge, võivad julgelt ühendust võtta Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja Anneli Tõruga (anneli.toru@saaremaavald.ee, 53 304 031) või sotsiaalkindlustusameti spetsialistidega. Inimestele pakutakse nõustamist, ettevalmistust ja tuge, et tagada kindlustunne ja kompetents perre tulnud lapse kasvatamiseks.
Uuri lisa asendushoolduse infotelefonilt 65 51 666 või kirjuta aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee või loe veebilehelt https://tarkvanem.ee/kasupere/.