/nginx/o/2021/03/29/13702811t1hfdef.jpg)
“Olen kõigile kogu Eestis rääkinud, et kõige soojem vastuvõtt sai mulle osaks just saarte peal, Hiiumaal ja Saaremaal,” kirjutab jalgsi 47 Eesti linna läbinud rändur Intan Pragi.
RÄNDUR INTAN ⟩ Aitäh sooja vastuvõtu eest, Ratla inimesed!
Olin kaks ööd Hiiumaal, kaks ööd Saaremaal ja ühe öö Muhus. Minu matka 11. päeva ehk siis 11. veebruari õhtuks jõudsin Ratla külla, kus mulle pakkus majutust kohalik mees Asko, kes andis minu käsutusse terve suure talumaja. Maja oli eelnevalt minu jaoks soojaks köetud, lisaks tõi Asko naine mulle hiljem ka õhtusöögi kohale.
Umbes kella 14 paiku helistas mulle keegi tundmatu, kes küsis ilma pikema sissejuhatuseta, mis kell ma Ratlasse jõuan. Meeldiva vestluse käigus selgus, et tegemist oli kohaliku Ratla neiu Roosiga, kes oli kuulnud minu matkast ja öömajast Ratlas ning soovis mulle kangesti isetehtud pirukaid tuua. Pirukad maitsevad hästi, seega ei saanud ma kuidagi keelduda. Olin paar tundi pärast seda mind ees oodanud armsas talumajas kohal ning mõni hetk hiljem ilmus ka Roosi, kaasas suur kausitäis kahte sorti pirukaid. Majas oli mulle muu hulgas jäetud ka pakk piima. Kuna olin hirmus näljane, siis panin kõik need umbes 12–15 pirukat nahka ja liiter piima sinna otsa – no küll oli hea õhtuoode!
Hiljem, umbes kella 19 paiku, kui pikutasin juba teleka ees ja hakkasin vaikselt unele sättima, koputas keegi aknale. Piilusin välja – taas mulle tundmatu inimene. Läksin uksele, mulle tutvustas end ei keegi muu kui Ratla külavanem Karin. Kutsusin ta viisakalt tuppa, rääkisime maast ja ilmast oma pool tundi, siis andis Karin mulle teele kaasa paar väikest kingitust ja lahkus.
Kuigi mulle majutust pakkunud Askot ma oma silmaga ei näinudki, olen talle ikkagi tänulik öömaja eest. Ehk kohtume järgmine kord, kui Saaremaale sõidan.
Kokkuvõttes – mitte et mujal midagi halvasti oleks olnud – ööbimine Ratlas oli mu 49-päevase matka üks meeldejäävamaid. Tänan südamest veel kord Askot, Roosit ja Karinit!