:format(webp)/nginx/o/2021/01/21/13588497t1h857e.jpg)
/nginx/o/2021/03/02/13658594t1h2a4e.jpg)
“Pandeemia üks mõõde on globaalne solidaarsus. Keegi pole viiruse eest kaitstud enne, kui kõik täiskasvanud on vaktsineeritud,” kirjutab Saaremaalt pärit õigusteadlane ja endine diplomaat Eimar Rahumaa.
EIMAR RAHUMAA ⟩ Mõtisklusi: aasta pandeemia algusest
/nginx/o/2020/04/16/13058102t1h1da7.jpg)
USA eelmine president kaotas oma koha seetõttu, et ta teadlikult pisendas pandeemia ohtlikkust ja selle nakkavust. Oma sõnade kohaselt ei tahtnud ta paanikat külvata. Vaatamata sellele (või just selle pärast), et vanaisa Fredrick Trump suri Hispaania grippi.
Vaktsiini pulbervorm
Uus president Joe Biden pani enne võimule saamist kokku meeskonna vaktsineerimise juhtimiseks ja lubas: “Minu valitsuse saja esimese päevaga vaktsineeritakse 100 miljonit ameeriklast.” Seda peeti täiesti pööraseks, lausa katteta avalduseks – miljon inimest päevas! Mis aga selgub? Tänu üksikasjalikule plaanile, sõjaväe ja rahvuskaardi kaasamisele vaktsiinide laialivedamisel, presidendi määrustele, kus oli peaaegu kõikidele vaktsineerimise “pudelikaeltele” lahendused ette nähtud, on USA-s täielikult vaktsineeritud üle 50 miljoni ameeriklase, kokku on tehtud 143 miljonit süsti.
Ent me teeksime liiga eelmisele valitsusele, kui ei möönaks: vaktsiinide loomiseks Trump raha kokku ei hoidnud.
Pfizeri arendus- ja teadusdirektor, rootslane Mikael Dolsten loodab, et aasta lõpuks on valmis ka vaktsiini pulbervorm, et seda Aafrikas ja mujal tarvitada. Dolsten rahustab kõiki: tegemist on uut tüüpi, sünteetilise vaktsiiniga ja seetõttu on võimalik seda kohandada uute viiruse tüvede vastu kolme-nelja nädala jooksul. Intervjuudes Rootsi meediale ütleb onkoloog ja teadlane, paljude patentide omanik, et vaktsiinist keeldujat saab üks-üheselt võrrelda purjus autojuhiga, kes samal viisil seab teised inimesed ohtu.
Globaalne solidaarsus
Pandeemia üks mõõde on globaalne solidaarsus. Keegi pole viiruse eest kaitstud enne, kui kõik täiskasvanud on vaktsineeritud. Bill Gates annetas algul 100 miljonit dollarit, hiljem veel 750, et luua COVAX – praegu 92 riiki hõlmav ühendus, mille eesmärk on varustada vaktsiiniga eelkõige vaesed maad. Praegu läheb see teosammul, ei jätku ju rikastelegi maadele, sellele kuldsele miljardile. Oma neljapäevases kõnes lubas Biden, et 1. maist alates saab iga ameeriklane end süstimiseks registreerida ja 4. juulil, iseseisvuse päeval on võimalik “väikest pidu” pidada, sest kõik soovijad on selleks ajaks vaktsineeritud.
Samal ajal hoiab president kinni 30 miljonit AstraZeneca doosi Ohios – USA ravimiamet pole vaktsiini süstimiseks rohelist tuld andnud. Euroopa Liiduga käivad läbirääkimised, ent lahenduseni pole ka jõutud. Ka India Serum Institute toodab sedasama, ent on kehtestanud väljaveopiirangud, et esmajoones aidata vaesemaid maid. Maailmas kõneldakse vaktsiinidiplomaatiast, sellest, et lausungist “aeg on raha” on saanud “aeg on inimelud”. Mitu riiki, kus vaktsiini toodetakse, näevad suurepärast võimalust vaktsiinide abil oma mõju suurendada.
"Pole halba ilma heata: pandeemiast jagusaamine on eelmäng ja sissejuhatus ning õppus veelgi suurema ülesande lahendamiseks. Selleks on saada lahti igal aastal õhku paisatavast 51 miljardist tonnist süsihappegaasist lähema kolme aastakümne jooksul."
Märtsi algul sõlmiti Valge Maja eestvedamisel kahe konkurendi, maailmas suuruselt teise vaktsiinifirma Merck&Co. ja Johnson&Johnsoni vahel vaktsiinitootmise kokkulepe, mis võimaldab korraldada tootmise 24/7. Sammu võrreldi Franklin D. Roosevelti tegevusega Teise maailmasõja ajal, kui ta pani sõjatööstuse ühe mütsi alla.
President kirjutas päev enne pandeemia väljakuulutamise esimest aastapäeva alla pandeemia tagajärgi leevendavale seadusele, millega makstakse kõigile vaesematele ameeriklastele (kelle sissetulek jääb aastas alla 75 000 USD) toetusi, maksimaalselt 1400 kuus, ent toetatakse ka enam pihta saanud ettevõtteid ja majandusharusid.
Kaigas poliitikute käes
Riigipea sõnul on pandeemia-aasta olnud riigi lähiajaloo süngeim periood, ent lootus hakata normaalsusesse naasma olevat mõne kuu kaugusel. Riigipea manitses mitte avama ühiskonda enneaegselt. Ta palus veel pingutada, järgida reegleid ja kasutada maske. Mõned päevad enne pöördumist kvalifitseeris ta maskide kandmise lõpetanud ja osariigist kui “vabaduse oaasist” rääkinud Texase kuberneri tegevuse “neandertaallase mõtlemiseks”.
USA, Brasiilia jpt riigid maksid kallilt selle eest, et pandeemia muutus kaikaks poliitikute käes ja niiviisi omakorda suurendas nendevahelist veelahet, et ei mõistetud selle viiruse tohutu kerget nakkavust.
Maailmas on pandeemiast palju ka õpitud. Nii leppisid USA, Jaapani, Austraalia ja India riigijuhid virtuaalsel tippkohtumisel kokku, et Vaikse ookeani piirkonna vaestele maadele toodetakse miljard doosi vaktsiini üheskoos: USA ja Jaapan rahastavad seda projekti, India seisab hea vaktsiini valmistamise eest ning Austraalia korraldab kohaleveo ja muu logistika.
Paljud vaesed Aafrika maad on pöördunud vaktsiini tootjate poole, et saada tasuta tehnoloogia ja saladused selle tootmiseks. Nad põhjendavad, et on ju vaktsiinid maksumaksjate raha abil loodud, riikide toetustel, sestap oleks loogiline ja solidaarne, kui ka vaesemad saaksid vaktsiinipirukast tüki odavama õnge näol. Vastuseis on seni veel tugev. Ka Bill Gates, kes on sadu miljoneid annetanud sellesse tegevusse, ei poolda seda lähenemist, põhjendusel, et see halvab uuenduste tegemist. Samas tuleb lahendus leida ja sellega on kiire.
Pole halba ilma heata: pandeemiast jagusaamine on eelmäng ja sissejuhatus ning õppus veelgi suurema ülesande lahendamiseks. Selleks on saada lahti igal aastal õhku paisatavast 51 miljardist tonnist süsihappegaasist lähema kolme aastakümne jooksul.