Anti Toplaan ⟩ Kas pühad jäävad vahele?

EELK Saarte praost Anti Toplaan. Foto: valimisliitsaarlane.ee

“Olgu ajad millised tahes, on pühad ka sel aastal juba alanud, olgugi et väga vaiksel ja mõtlikul moel,” kirjutab EELK Saarte praost Anti Toplaan. 

Oleme üksikult ja ühiskonnana elanud tänaseks kuu aega rangemate koroonaviiruse piirangute tingimustes, kus ka kirikud ja kogudused ei ole saanud pidada avalikke jumalateenistusi ja talitusi. Koguduse liikmed on suhtunud sellesse valdavalt mõistvalt, kuid vaimulikud näevad oma igapäevatöös seda, kuidas paljud inimesed igatsevad sotsiaalse suhtluse ja kogukondliku osaduse järele. 

Vaatamata sellele, et vähemalt kolmes Saaremaa luterlikus koguduses, lisaks teistele kristlikele ühendustele, saab jumalateenistusi või palvusi jälgida virtuaalselt, ei ole kaugeltki kõigil võimalust või oskusi sellel teel harjumuspärases kogukonnas toimuvast muutunud oludes osa saada. Siinkohal saaksid oma vanematele või vanavanematele abiks olla teised pereliikmed. Eelmise aasta kogemus näitas, et paljudel vanematel koguduse liikmetel, kes ei ole võib-olla kogu aasta vältel julgenud avalikel teenistustel osaleda, ei taastu sotsiaalne suhtlus ka pärast piirangute kaotamist.

Vaatamata sellele, et sarnaselt paljude kultuuriasutustega on kogudused arendanud oma digivõimekust, ei asenda see inimeste vajadust tegeliku suhtlemise järele. Tõsiasi on, et teist aastat järjest ei ole ühtegi suure nädala püha, nagu ka Kristuse ülestõusmise püha, võimalik pühitseda koos kirikusse koguneva kogudusega. Vaatamata kehtivatele piirangutele on lähtuvalt usuvabaduse põhimõttest kõigil inimestel õigus oma usku praktiseerida, sealhulgas õigus pihile ja armulauale.

Pühad Eestis ja Euroopas

Enamikus kogudustes on loodud võimalused isiklikeks palvehetkedeks kirikutes, nagu ka hingehoidlikeks vestlusteks, pihiks ja armulauaks. Kui keegi soovib pühade ajal või järel külastada mõnd kirikut, tuleks jälgida konkreetse koguduse avalikku infot lahtiolekuaegadest või leppida kokku sobiv aeg kohtumiseks. Vaimulikud ja koguduse töötegijad täidavad ka piirangute tingimustes ülesandeid, milleks neid on kutsutud, olles valmis vajadusel inimestega personaalselt kohtuma.

Küllap on nii mõnigi lugeja kuulnud väidet, et Eesti on ilmalik riik, millele teadjamad lisavad, et meil ei ole riigikirikut. Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo teadur Peeter Espak kirjutas ajalehes Postimees juba nelja aasta eest, et Eesti riik ei ole oma olemuselt ei ilmalik ega vaimulik. Tema sõnul garanteerib meie õigusruum kirikute vabaduse riigiinstitutsioonide sekkumise eest; samas annab usuühendustele ja nende liikmetele kõik õigused osaleda kodanikuühiskonna osana riigi elu kujundamises.

Eestis tähistatakse vabariigi aastapäeva kõrval tervelt 11 riigipüha, mis on üldiselt töövabad päevad. Kirikupühade tähistamine ei ole loomulikult riigi korraldada. Usulise taustaga pühadest väärtustab meie riik vaba päevana suurt reedet, ülestõusmispüha, nelipüha, jaanipäeva (Ristija Johannese sünnipäev) ja jõulupühi.

“Digivõimekus ei asenda inimeste vajadust tegeliku suhtlemise järele.” 

Ajal, mil Euroopas ja maailmas sai veel vabalt reisida, on eestlased märganud, et religioosse taustaga pühi peetakse paljudes riikides endiselt sedavõrd oluliseks, et sellega peab arvestama iga ettevõtja ja need, kes teevad igapäevaselt rahvusvahelisi pangaülekandeid. Just pangandusmaailm väärtustab puhkepäevadena ka neid kirikupühi, mis Eestis on tavalised tööpäevad.

Näiteks reserveeritakse Euroopa pankades asuvatele kontodele tehtavate maksete summad makse sooritamise kuupäeval, aga edastatakse saaja panka või vahendajapanka järgmisel tööpäeval. Euroopa keskpank tunnustab praktikas kiriklike pühadena, mil Eestist tehtavad maksed sihtkohta ei liigu, lisaks eelpool mainituile ülestõusmispühade 2. püha (2. aprillil), taevaminemispüha (13. mail), Kristuse ihu püha (3. juunil) ja kõigi pühakute mälestuspäeva (1. novembril). Sarnaselt 23 Euroopa riigiga, kus 2. ülestõusmispüha kuulub riiklike pühade loetellu, on ka Eestis selle päeva ametlikuks muutmist arutatud, kuid seni tulemusteta. Nii tuleb meil võrreldes oma samal mandril elavate kaasaegsetega teha lihtsalt aastas rohkem tööpäevi. Kas me jõuame sellega kiiremini edukate riikide edetabelisse, on juba iga lugeja otsustada.

Pühade püha

Tuhkapäeval alanud paastuaeg lõpeb täna pühitsetava suure neljapäeva teenistusega. Ühtlasi algab tänasega ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha, mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust. 

Suur reede on Kristuse surmapäev, mil kirik elab tõsiduses ja leinas. Ometi ei ole see päev üksnes kurva alatooniga. Suure reede sõnum on: Kristus on surnud meie eest ja toonud meile lepituse. Kristuse rist on usklikele elu märgiks.

Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel rõõmus kuulutus: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on esimesena üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Ta on võitnud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab seda, et Jeesus on Jumala Poeg. See ülestõusmissõnum on ristiusu alus ja tuum.