/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/31/13707088t1h987c.jpg)
Õigusteadlane ja Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter märkis Kuressaare kohtumaja otsuse kohta mõista hukkunutega avarii põhjustaja süüdi mõrvas, et see on kahtlemata omajagu ootamatu.
Jaan Ginter: Kuressaare kohtumaja otsus on omajagu ootamatu
/nginx/o/2009/12/21/286282t1h8c99.jpg)
Ginteri sõnul pole taolistes liiklusrikkumise asjades kohtus varem üles tõstetud võimalust, et rikkujat võiks karistada ka surma tahtliku põhjustamise eest, sest tavaliselt mõtleme tahtluse all sellist suhtumist, kus inimene tõepoolest soovib kellegi surma.
“Karistusõiguses, nii meil Eestis kui ka teistes riikides, vaadatakse tahtluse puhul siiski mitut erinevat liiki. Kellegi surma eesmärgiks seadmine ja selle eesmärgi saavutamine ehk see, mida me tavaliselt tahtlikule tapmisele mõeldes ette kujutame, tähendaks karistusõiguse mõttes kõige raskemat tahtluse liiki – kavatsetust,” selgitas Ginter.
Ginteri sõnul jõudis maakohus Saaremaa kohtuasja puhul seisukohale, et joobes nii kiiresti sõites ja teel vasakpööret tegevast autost vasakult möödasõitu üritades ei saanud sõidukijuht mitte ette näha, et nii käitudes võib tekkida kokkupõrge, mille tagajärjel võivad inimesed surma saada.
“Kuna ei olnud näha mingisuguseid märke pidurdamisest, siis kohus järeldas, et sõidukijuht ei teinud midagi tagajärje saabumise ärahoidmiseks ning sellega täitiski tahtliku tapmise koosseisu kaudse tahtlusega ehk kohus ei heitnud sõidukijuhile ette, et ta oleks teiste inimeste hukkumist soovinud, vaid ainult seda, et sõidukijuht tekitas tahtlikult piirkiirust ületades ohtliku situatsiooni, milles ta ei teinud midagi, et vältida ohu realiseerumist. Kohus asus seisukohale, et nii käitudes sõidukijuht möönis, et tema teod võivad põhjustada teiste inimeste hukkumise,” selgitas Ginter.
Ginteri sõnul tuleb kohe arvesse võtta sedagi, et praegu on olemas ainult esimese astme kohtu otsus.
“Väga tõenäoline on, et see kaevatakse ringkonnakohtusse ja seejärel arvatavasti ka riigikohtusse edasi, kuna varem meie kohtutest selliseid lahendeid tulnud ei ole. Lõplik õiguslik hinnang sellele kurvale juhtumile saab ilmselt selgeks alles kõrgemates kohtutes,” tõdes Jaan Ginter.