:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
/nginx/o/2019/11/27/12770052t1h1d44.jpg)
Uskumatu, kuid fakt! Norra Nobeli komitee ametlikud dokumendid kinnitavad, et 1939. aastal esitati Nobeli rahupreemia kandidaadiks Adolf Hitler, kirjutab Hispaania ajaleht La Vanguardia.
MAAILM ⟩ Adolf Hitler esitati Nobeli rahupreemia kandidaadiks!
XX sajandi ühe suurima kurjategija natsiliider Adolf Hitleri kandidatuuri esitas Nobeli rahupreemia saamiseks Rootsi parlamendi liige Erik Gottfrid Christian Brandt (elas 1884–1955). Kuna Brandt kuulus isikute ringi, kes omas tol ajal õigust esitada kandidaate Nobeli preemia saamiseks, siis tuli see ettepanek kehtiva korra kohaselt ka arvesse võtta ja läbi vaadata. Tõsi, järgmisse vooru lõpliku valiku tegemiseks füüreri kandidatuur siiski ei pääsenud.
Tegelikult Brandt ja tema kaasmõtlejad ei soovinud Hitleri võitu ega tahtnud kaugeltki teda au ja kuulsusega pärjata. Erik Brandt oli veendunud antifašist. Seepärast otsustas ta korraldada omamoodi näitemängu või, nagu tänapäeval öeldakse, performance´i ehk taideetenduse.
Säärase üsna veidrana tunduva ettevõtmise peamine eesmärk oli tekitada poliitiline debatt küsimuses, kuivõrd ohtlik on inimkonnale Adolf Hitler, keda tol ajal nähti kui legitiimset poliitikut. Kõnealune performance leidis aset vaid mõni kuu enne Natsi-Saksamaa sissetungi Poolasse.
Rootsi parlamendi liikme ettepanek oli ka reaktsioon ühe teise kandidaadi esitamisele 1939. aasta rahupreemia saamiseks. See kandidaat oli Briti toonane konservatiivist peaminister Neville Chamberlain ja tema kandidatuuri vaatles rahupreemia määraja Norra Nobeli komitee juba väga tõsiselt.
Brandt oli sündmuste säärasest arengust suisa vapustatud. Seepärast esitaski ta kandidaadiks Adolf Hitleri, ilmselt arvates, et parim kaitse on õigeaegne rünnak. Rahuolematus Neville Chamberlaini kandidatuuriga oli tingitud asjaolust, et just Briti peaministri initsiatiivil rakendati 1930. aastate teisel poolel nn Hitleri maharahustamise poliitikat ehk appeasement´i. Sellise poliitika parim näide on natsidele väga kasuliku Müncheni kokkuleppe sõlmimine 1938. aasta sügisel, millega toonaselt Tšehhoslovakkialt võeti Sudeedimaa.
Ehkki Adolf Hitleri kandidatuuri esitamine oli Brandti satiiriline kriitika, registreeriti tema ettepanek siiski ametlikult. Seejärel õppisid aga Norra Nobeli komitee liikmed esitatud kandidaati põhjalikult tundma ja lükkasid ta omapoolsete põhjendustega tagasi.
Nii ei jõudnudki natsiliidri kandidaat valiku tegemisel esimesest voorust kaugemale. Kõigest sellest räägitakse ühes ametlikus kirjas, mis on dateeritud kuupäevaga 1. veebruar 1939, kirjutab ajaleht La Vanguardia.