/nginx/o/2020/10/30/13445447t1hcd6f.jpg)
"Tavaolukorras, kui lapsed käivad koolis, on kogu vastutus koolis toimuva eest õpetajal. Distantsõpe paneb aga vanemate õlgadele vastutuse, milleks paljud ei ole valmis ega ette valmistatud,“ kirjutab Pihtla kooli direktor Riina Saar.
RIINA SAAR ⟩ Distantsõppes on tähtsaim suhtlus ja koostöö
/nginx/o/2021/04/01/13708551t1h45ae.jpg)
Distantsõppele üleminek tuli taas ootamatult nagu eelmiselgi kevadel. Sel aastal on õpetajatel ja vanematel aga juba mingisugune kogemus distantsõppest olemas. Kellel positiivne, kellel negatiivne. Iseseisev õppimine ei sobi ju kaugeltki igale õpilasele.
Distantsõppe puhul on oluline õpilase igapäevane päevakava või plaan, mis lähtub lapsest ja tagab õppimisrutiini. Kodus on aga alati palju muud teha ja süvenemine õppimisse on raskendatud. Seetõttu tuleks enne õppima asumist korrastada töölaud, koristada sealt liigsed asjad, et laual oleksid vaid õpikud, vihikud ja vajadusel arvuti. See võimaldab õpitavaga paremini tegeleda.
On ka neid õpilasi, kellele sobib kodune õppimine suurepäraselt ja kelle kodused tööd on enamasti tähtajaks tehtud. Sageli vajavad need õpilased rahulikku tööõhkkonda ja õppimisele keskendumist, mis kodus õppides on tagatud.
Tavaolukorras, kui lapsed käivad koolis, on kogu vastutus koolis toimuva eest õpetajal. Distantsõpe paneb aga vanemate õlgadele vastutuse, milleks paljud ei ole valmis ega ette valmistatud.
1. ja 2. klassi lapsele oskab vanem õpetada liitmist ja lahutamist ning saab temaga harjutada lugemist ja kirjutamist. Mida vanemas klassis laps õpib, seda raskemaks muutub aga matemaatika ja ka muud ained, milleks vanem ette valmistatud ei ole. Seega tuleb lapsel toetuda oma õpetajale.
Üks võimalus on videotunnid, kus õpetaja annab lapsele suusõnalise juhendi, kuidas harjutust või ülesannet täita. Selle lahenduse puhul puudub aga tavapärane võimalus kontrollida, kuidas laps juhendist aru sai ja kuidas ta ülesande täitis.
Vanema klassi õpilane oskab täita ülesande arvutis ja oskab selle saata õpetajale. 1. ja 2. klassi laps vajab aga videotunni keskkonda minekul lapsevanema abi. Sageli kurdavad vanemad, et kui nad on tööl, ei ole lapsel võimalik videotunnis osaleda, sest ta ei oska arvutis sinna minna.
Kui õpetaja korraldab videotunni ja pooled õpilased sealt puuduvad, siis peab see õpetaja otsima muid võimalusi. Üks võimalus on sel juhul konsultatsioon koolis – neile õpilastele, kes abi vajavad. Kui õpetajal on vaja distantsõpet korraldada liitklassile, paneb see õpetajale topelt koormuse videotundide ja konsultatsioonide läbiviimisel.
Õpetajal on valida: kas anda lastele kodus õppimiseks vaid kordamist ja mõelda, kuidas vanemate ja laste koormust vähendada või minna õppekavaga edasi, andes uusi teemasid, lisades juhendeid ja õpetusi.
Distantsõppe perioodil on oluline suhtlemine lapsevanema ja õpetaja vahel. Sageli ei ole võimalik kõike kirja panna nii, et kõik sellest ühtmoodi aru saavad. Seepärast ongi tähtis omavaheline suhtlus, kus mõlemad osapooled on võrdsed ja mõistvad ning koostööaltid. Kumbki pool ei tohiks unustada, et distantsõpe on ajutine periood, mis tuleb läbida ühiste jõupingutustega. Selle perioodi lõppedes on hea tõdeda: tulime üheskoos toime!