Plaanitava Lümanda külade seltsi kaudu saaksid juriidilise esindatuse need külad, millel oma seltsi ei ole ning ei oleks seda võib-olla ka mõistlik üksi teha.
Lümanda kandi rahvas plaanib küladeülest seltsi
Leedri külaseltsi üks vedajaid Jaanika Tiitson ütles, et selline mudel aitaks küladel rohkem koostööd teha ja kaasata ka väiksemaid külasid. “Kui oled väike küla või ei plaani väga suuri investeeringuid, kuid tahaksid aeg-ajalt siiski mõne projekti kirjutada, siis olekski hea kuuluda ühe sellise katus-MTÜ alla,” selgitas Tiitson.
MTÜ juhatuse moodustaksid külavanemad ja iga küla rahakotti hoitaks eraldi.
Kuigi lihtsamates rahataotlusvoorudes liiguvad reeglid aina rohkem seda teed, et saab osaleda ka ilma juriidilise vormita, siis suurema investeeringu korral, nagu näiteks mänguväljaku ehitamine, on eelistatud juriidiline vorm. See nõuab omakorda palju paberitööd.
“Kui saame külade koostöös pakkuda kõigile osalevatele küladele täpselt samad võimalused, nagu neil oleks omaenda küla seltsi kaudu, aga oluliselt vähema paberitööga, siis võidavad sellest kõik,” rääkis Tiitson. Vähetähtis pole ka see, et MTÜ juhatus saaks tema sõnul olla justkui kohaliku elu arengute läbirääkimise ja ideedevahetuse koht.
Mandril on selliseid seltse olemas, kuid Saaremaal ühegi suurema piirkonna peale taolist MTÜ-d ei ole.