Rannakalureid vaevab Brüsselist määratud mootorivõimsuse põud

EUROLIIDU SUVA: See, kui palju meie rannakaluritel ja traalipüüdjatel püügivõimsust olla võib, otsustatakse Brüsselis. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Euroopa Liidu poolt rannakaluritele antud mootorivõimsuse limiiti on kordi vähem, kui kaluritel tegelikult vaja oleks. See omakorda viib tihti olukorrani, kus liiga nõrga mootoriga merel käiv kalur riskib oma turvalisusega. 

Hiljuti eraldas maaeluminister Urmas Kruuse rannakaluritele 138 kW mootorivõimsust, kuid taotlusi on esitatud juba 660 kW jagu. Saaremaal on 60 laeva, mis on registrisse kantud 0 kW-ga ehk ilma mootorita. Palju Saaremaalt avaldusi esitatud on, seda ministeerium ei öelnud.

“Püügivõimsust oleks Saaremaale päris palju juurde vaja,” tõdes põllumajandus- ja toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialist Kaie Nuut, kelle tegevuspiirkond ongi Saaremaa.