/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2019/07/13/12361778t1h224a.jpg)
Paljud inimesed tunnistavad, et eelistaksid linnamelule pigem maaelu rahu ja vaikust. Ning koliksid kindlasti maale (tagasi), kui seal vaid töökohti jaguks. Neid aga polevat võtta.
JUHTKIRI ⟩ Elu võimalikkusest väikesaarel
Tõepoolest – selliseid töökohti, kus kaheksa tundi päevas esmastpäevast reedeni kohal käia, on keskustest kaugel tõepoolest vähe. Ammugi siis väikesaartel. Ometi leidub inimesi, kes on justkui elav tõestus sellele, et isegi merest ümbritsetud maakillul jagub oi kui palju teha. Kui vaid nutti, ettevõtlikkust ja sihikindlust jagub.
Abrukale kolinud Kuldar Alles ja Geili Tedrema ostsid saarel unarusse jäänud endise koolimaja ja kohandasid selle paari kuuga külalistemajaks. Koroonaaja kiuste. Kui juba mullu juunis võõrustas Mustaks Pärliks ristitud majutuskoha pererahvas esimesi külalisi, siis tänavu suvel plaanivad nad samas majas avada pitsarestorani.
Praegu, koroonapiirangute ajal valitseb turismivaldkonnas vaikelu. Küllap see aga muutub – mullune suvi näitas, et inimeste huvi Abruka vastu on suur. Eks saare võlu suurendab külaliste silmis seegi, et sinna pääseb vaid meritsi – reisilaev Abro või kaljas Hoppetiga.