/nginx/o/2023/01/20/15090945t1h1ca0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/16/13057903t1h81d1.jpg)
Kaja Kallas on saanud kurja kriitikat, et ajal, mil riik on koroonaviiruse ja pandeemia tõttu ühes oma suurimas kriisis, õpib peaminister alles ametit. Olen nõus, et osalt on segased sõnumid, mida me viimasel ajal kuulnud oleme, tingitud konarlikust juhtimisest. Aga mitte kõik.
Olen alati arvanud, et poliitikud on erakordselt õppimisvõimeline seltskond. Keskerakonna esimees Jüri Ratas õppis oma esimese valitsuse algusajal inglise ja vene keelt. Üht nõudis välissuhtlus peaministrina, teist valija. 2017. aasta teises pooles oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, venekeelne valija on Keskerakonna portfellis tähtsal kohal.
Õpihimulised peaministrid
Juhan Parts tuli Res Publica esimehena riigikontrollist pärast valimistriumfi Stenbocki majja ja olevat olnud agar õppija. Kui ikka mingi valdkond segane oli, nii Juhan endale selle selgeks tegi, on mulle rääkinud üks toonasele kabinetile lähedal seisnud riigiametnik. Kindlasti õppis tehnokraadi taustaga Parts poliitika tegemise kunsti, mida üks mu poliitikust tuttav nimetab “eluterveks künismiks”.
Mart Laarist ma pigem ei räägigi. Mida tema kõike omal ajal õppis! Laar on ajaloolane ja teadis näiteks metsavendade võitlustest juba toona rohkem kui keegi teine, aga näiteks majanduses likvideeris likviidsust.
Neljapäeval, kui Kaja Kallas riigikogu ees seisis, tehes poliitilise avalduse koroona nii-öelda valge raamatu kohta, kus olid lahti kirjutatud kriisi ohutasemed, juhtis istungit parlamendi aseesimees Martin Helme. Viimane ka ilmselgelt õppis. Aga ega mõne korraga Eiki Nestori, Ene Ergma või Toomas Vareki pilotaažini küündigi.
Õppimisoskus on juhi ülitähtis omadus. “Kui mul on tunne, et ma enam ei õpi, siis olen surnud,” on öelnud kaks aastat tagasi Eesti parimaks juhiks valitud Jaanus Vihand. See, et õppetunnid tulevad värskele ministrile, ka peaministrile, töö käigus, on mingi piirini täiesti loomulik. Mõni ei oska keelt, mõni ei oska esineda… See kõik on treenitav. Peaministril on kriisiolukorras tohutu individuaalne vastutus.
Vigadest tuleb õppida
Aga Eesti riiki ei juhita üksi, vaid meeskonnaga. Ja usaldusväärset tiimi peab oskama kokku panna – et keda millises olukorras kuulata tasub. See on kindlasti üks juhi olulisemaid omadusi ja esmaseid eeldusi – leida need inimesed, kellele saad kindel olla, kelle nõuannet ja otsuseid saad usaldada.
“Parim juht on see, kellel on küllalt taipu valida head inimesed vajalikke asju ära tegema ning küllalt enesekontrolli, et jätta nende tegemistesse sekkumata,” on öelnud USA 26. president Theodore Roosevelt. Üks Kaja Kallase seniseid probleeme juhina näibki olevat see, et ta pole leidnud olulistesse lõikudesse niisuguseid vastutajaid või nõudnud nende leidmist ministritelt.
Peaministri kutsetunnistust ei hakata loodetavasti kunagi välja andma. Kuid kui poliitik osutub juhina nõrgaks ja lisaks veel õppimisvõimetuks, annab esindusdemokraatia järgmistel valimistel talle omalt poolt õppetunni, mis ka meelde jääb. Ja mis mõnel juhul võtab ka kiusatuse mitte ületada oma kompetentsi piire. Vigadest õppimist valija ei karista.