L, 10.12.2022

Ilmar Raag: mis on seadusemuudatuse tegelik sisu?

Ilmar Raag
Ilmar Raag: mis on seadusemuudatuse tegelik sisu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ilmar Raag.
Ilmar Raag. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

“Kes ei ole nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ehk NETS-i muudatusettepanekuid lugenud, sel võib tekkida õigustatud küsimus, mis on siis osa protestijate meelepaha taga? Kõige lühem vastus on, et seal taga on tüdimus koroonast ja osa seltskonna jaoks ka võimalus inimestega manipuleerida,” kirjutab saarlane Ilmar Raag, strateegilise kommunikatsiooni asjatundja.  

Aga seadusemuudatuse tekst ise? Selle eesmärk on muuta riiki kiiremaks ja vähendada hämmeldust, mis tekib eelkõige tavalisel kodanikul, kui ta ei saa aru, miks ei suuda üks ametkond kriisi ajal teisega suhelda või miks ühe andmebaasi asjad on nii kinnised, et ametkonna hädaolukorras terve riik hangub. 

Kui praegu näiteks tekib tervise valdkonnas kriis ja valitsus otsustab rakendada mingeid piiranguid, siis esimese asjana avastatakse kohe, et ühe valdkonna ressursid on juba ammendunud. (See on õhukese riigi eripära. Näiteks teame ju, et niipea kui tekivad metsatulekahjud korraga mitmes kohas, ei ole päästeametil tegelikult enam piisavalt palgalisi tuletõrjujaid. Vaja on abi kutsuda mujalt – vabatahtlikud, Kaitseliit, kaitsevägi jne.)

Bürokraatia kadalipp

Ka tervisekriiside puhul oleme näinud, kuidas väga kiiresti on vaja abi saada ka väljastpoolt terviseametit. Inimesi lihtsalt ei jätku. 

Taolisi olukordi mängiti juba ammu läbi erinevatel kriisiõppustel, kus alati tekkis hämming, kui selgitati, et politsei kaasamiseks terviseameti piirangute järelevalveks on vaja läbida terve bürokraatia kadalipp ja ametiabipalve menetlemise juriidiline rägastik. Kõige lühemalt tähendas see, et läks aega. Teinekord ka nädalaid. Samal ajal võis ka tervisekriis (nakkushaigus) levida palju kiiremalt. Avalikkus ja meedia küsivad neil hetkedel väga ärritunult, miks siis riik nii aeglane on. 

Praegused seadusemuudatused püüavad antud protsessi eelkõige kiirendada ja lihtsustada. Teiste sõnadega: de facto ei saa PPA sealt juurde õigusi, mida tal varem ei olnud, vaid ta saab terviseameti abipalvele kiiremini vastata. Muutuvad ainult sama tegevuse juriidilised alused. 

Ettekääne protestijaile  

Mis on võimaliku riski koht? Igasuguse sunni kasutusel tekib alati võimalus, et politseiametnik kaalutleb valesti. See olukord on täna nii ja oli eile. 

Pakutud seadusemuudatused ei suurenda seda riski, sest sisuliselt jäävad politsei ülesanded samaks ja ta on allutatud terviseameti eesmärkidele.

Eelnev juhib mind järeldusele, et protestijatele on NETS siiski pigem ettekääne. Tegelikult seatakse kahtluse alla riigi õigus piirata nakkushaiguste levikut nii, nagu seda praegu tehakse. Veel lihtsamalt öeldes on osal inimestest piirangutest siiber. Emotsionaalsel tasandil on see täiesti arusaadav. AS-i  Turu-uuringud  küsitluse põhjal märtsi lõpus oli piirangute leevendamise pooldajaid ühiskonnas 16%. Praeguseks on see arv ilmselt kasvanud, kuna nakatumiste trend on langevas suunas ja järelikult hakkavad inimesed aina rohkem ootama piirangute lõppu. 

Järeldus. Efektiivsemalt tegutseva riigi huvides ei ole mul mingit kahtlust, et tervikuna tulevad NETS-i parandusettepanekud Eestile kasuks. Niigi meenutame, kuidas me oleme frustreerunult vaadanud ühe või teise meetme hilinemist, samal ajal kui nakkuse levik tähendab alati töökohtade kaotust, inimelusid jne.  

Seda enam on NETS-i vastaste meeleavalduste organiseerijad tegelikult hästi toimiva kriisijuhtimise vastased. Ma ei ründa neid frustreerunuid, kes seadusetekstist aru ei saa ja seda ei loe. Need aga, kes tahavad ratsutada ängistuse turjal ja lõigata sealt poliitilist kasu, on Eesti vastased.

Märksõnad
Tagasi üles