/nginx/o/2021/04/18/13734416t1h98e3.jpg)
“Nakatunute hulk on märkimisväärselt vähenenud ja antikehade levimus kasvanud,” tõdeb koroonaviiruse levimuse seireuuringu juht, Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.
Viiruse levik on raugemas
8.–19. aprillini toimunud seireetapis tehti juhuvalimi alusel koroonatest 2624 täiskasvanule. Neist 2491 andis ka vereproovi koroonaviiruse-vastaste antikehade taseme määramiseks. Analüüsist selgus, et positiivse proovi koroonaviiruse suhtes andis 54 inimest (2,3%), kellest 14 olid nakkusohtlikud ja ülejäänud 40 haiguse juba läbi põdenud. Võimalike nakkusohtlike täiskasvanute osakaal rahvastikus on seega 0,6%, mis tähendab, et koroonaviiruse nakkust võib edasi anda iga 180. täiskasvanu ja nakkusohtlikke täisealisi on Eestis keskmiselt 5900. Seda on möödunud kuuga võrreldes üle nelja korra vähem. Nakatunute arv on vähenenud kõigis vanuserühmades.
Koroonaviiruse-vastaste antikehade uuring näitas, et need on tekkinud enam kui igal kolmandal täiskasvanul (36%), kellest üle poole (55%) on saanud antikehad vaktsineerimise teel. Antikehadega inimeste osakaal on eriti suur vanemate kui 65-aastaste seas (58%), kuid see kasvab jõudsalt ka 40–65-aastaste vanuserühmas. See lubab loota, et ka haiglate koormus hakkab peagi leevenema.
Lõppenud uuringuetapis selgus, et koroonahaigega on kokku puutunud või lähikontaktis olnud iga 17. täiskasvanu (märtsikuises seireetapis iga kümnes). Võrreldes märtsiga on vähenenud nende inimeste hulk, kes püüavad hoiduda füüsilistest kohtumistest ja püsida kodus. Samas on rohkem neid, kes sooviks end võimaluse avanedes vaktsineerida.
Kuigi saame seekordse uuringuetapi järel anda julgustavaid sõnumeid, oleme ühiskonna turvalise immuniseerituse taseme saavutamisel siiski alles poolel teel. Viiruse levik on küll raugemas, kuid selleks, et langus jätkuks ja saaksime minna suvele vastu madalate nakatumisnäitajatega, tuleb veel mõnda aega oma kontakte piirata, hoides teistega turvalist distantsi ja vältides suuremaid kogunemisi siseruumides.