“Populistlik, just kui isiklikust solvumisest kantud sõnavõtt on poliitikas omaks võetud ja poliitikas on ju võitlus imaginaarse vastasega igapäevane: kui vastast ei ole, tuleb see välja mõelda,” kirjutab majandus- ja muusikaharidusega saarlane Erki Aavik.
Kui ma oleksin solvunud...
Saarte Hääl avaldas lugupeetava saarlase, Tallinnas kõrgesse kirikuametisse tõstetud Jaan Tammsalu koguduse näoraamatusse kirjutatud sõnumi “Solvumist on saanud liiga palju”.
Iseseisva mõtleja ja julge ütleja sõnumi seekordne teema on üks mu lemmikutest: “Eks solvumiste kohta on öeldud nii, et kui keegi sulle midagi ütleb, mis haiget teeb, siis mõtle: kui see on tõde, siis tee sellest oma järeldus, muuda midagi. Kui aga ei ole tõde, siis on see ju ütleja probleem.” Just nii!
Jaan Tammsalu lisab ka: “... vahetevahel näitab solvumine meie enda väiklust, hingekitsust, kangust.”
Parandaksin vaid, et kõike seda näitab solvumine pigem enamasti. Solvuda ei ole mõtet – loe esimest tsitaati!
Poliitilise võitluse abivahend
Kahju on inimestest, kes solvuvad mingite üldisemate nähtuste peale, näiteks mingi inimrühma ilmavaate peale, mõne era- või kogukonna peale. Tekib küsimus, kuidas seda solvumist realiseerida? Lihtsamalt küsides – mida teha?
Jaapanlastel on palju vaimsete ja kehaliste harjutuste õpetusi, igal neist veel lisaks omad koolkonnad ja harud. Üks õhtumaadeski tuntud kultuurinähtus on kata, sõnasõnaliselt tõlgitult – vorm, sisu poolest võitluskunstide hulka arvatav õpetus.
Kindlasti leidub kata’le asjatundlikum seletus, kuid mulle on meelde jäänud umbes 40 aasta eest Moskvas maailmakuulsa viiuldaja Leonid Kogani loengust kuuldud lühike tõlge: kata on võitlus imaginaarse vastasega. Professori võrdleva kujundi mõte oli muidugi tulevastele artistidele selgitada, et helikunstniku ametis on võitlus iseendaga igapäevane. Igapäevased solvujad näivad samuti suured kata-harrastajad olevat, sest kuidas muidu saab leida solvumise põhjuseid võõra inimese väljaöeldust, läbimõtlemata ettepanekust, juhuslikult kuuldust.
“Nüüd on lisaks viirushaiguse ja selle pandeemilise levimise peale solvunutele ka lärmakas seltskond selliseid, kes on solvunud oma ala asjatundjate peale, kes oma põhjendatud arvamuse avaldavad.”
Solvumisest on saanud ka poliitilise või(s)tluse abivahend. Populistlik, just kui isiklikust solvumisest kantud sõnavõtt on poliitikas omaks võetud ja poliitikas on ju võitlus imaginaarse vastasega igapäevane: kui vastast ei ole, tuleb see välja mõelda. Niisiis kata-solvumine, solvumine ise ja iseseisvalt, kujutletavate nähtuste ja sündmuste peale, umbisikuliselt.
Tšehhist alguse saanud protsessi tulemusena otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus 8. aprillil, et kohustuslikku vaktsineerimist võib pidada demokraatlikes ühiskondades vajalikuks. Paar kuud varem avaldas rakubioloog professor Toivo Maimets arvamust, et vaktsineerimise kohustuslikuks muutumine võib osutuda tõhusaks, koguni vajalikuks.
Kriminaalõiguse asjatundja emeriitprofessor Jüri Saar peab õigeks pandeemia kohta eksitava teabe levitajate vastutusele võtmist. Ja nüüd on lisaks viirushaiguse ja selle pandeemilise levimise peale solvunutele ka lärmakas seltskond selliseid, kes on solvunud oma ala asjatundjate peale, kes oma põhjendatud arvamuse avaldavad.
Küll solvumiseks põhjust leiaks!
Kui oleksin solvuja-tüüp, siis oleksin solvunud lugematute teenindajate peale, kes mingil arusaamatul põhjusel on langenud okupatsiooniaegse kultuurituse tasemele. Oleksin solvunud, et keskpäraste võimetega isikud on meie ülikoolides ja akadeemilistes asutustes enda kätte haaranud mõnedki administratiivsed juhtpositsioonid, sest andekamad teadlased ja õpetlased ei taha oma aega ja energiat aruannete ja bürokraatia peale kulutada. Oleksin solvunud kõigi valijate peale, sest oleme riigikokku sokutanud hulga isikuid, kes pole mingit tegelikku tööd teinud. Mõni pole isegi korralikult koolis käinud ega kodust kasvatust saanud... Oleksin solvunud, et kõrvaltänavasse ehitati ilusa 20-ndate aastate juugendvilla asemele kole korrusmaja. Oleksin solvunud, et kõik Saarte Hääle lugejad ei ole minuga nõus...
Aga ma ei ole (solvunud). Püüan hoopiski jõukohast tööd võimalikult hästi teha ja olen selle juures enamasti heatujuline.