“Saaremaa vallavalitsuse reaktsioon Uime baari tegevusele on olnud igati mõistlik ja piisav. Paraku hinnatakse õigusmaastikul aga vaiksest tegutsemisest enam sadu sõnu täis dokumente,” kirjutab vandeadvokaat Liisa Linna advokaadibüroost LIVERTE.
Vaikimine ei ole kuld, kirjalik kaalutlusotsus on
/nginx/o/2020/07/01/13182949t1hd068.jpg)
Paar nädalat tagasi saime apellatsioonikohtust otsuse, mis Uime baari pidajale oli kahtlemata ootamatu ja ebakindlust tekitav. Kohus rahuldas naaberkinnistu omaniku apellatsioonkaebuse, kohustades valda uuesti otsustama Uime baarist tuleneva mürahäiringu üle. Kohus ei ole tuvastanud, et Uime baarist kandub linnaruumi ja naabri hoonesse liigset müra, vaid leidis, et Saaremaa vald ei ole Märt Vooglaiu pöördumiste suhtes olnud piisavalt aktiivne ning nüüd tuleb vallal uuesti kaaluda, kas ja milliseid abinõusid on vaja kohaldada Uime baarist tulenevate mürahäiringute lõpetamiseks või vähendamiseks.
Vihje edasiseks
Sealjuures on kohus selgitanud, et kasutusele võetavad abinõud ei pea tingimata tooma Uimele kaasa ettekirjutuse tegemist ning samuti vajavad väljaselgitamist olulised asjaolud ning kaalumist erinevad ärihuvid. Samuti on kohus tõdenud, et Kuressaare kesklinn on öisel ajal rahva- ja mürarohkem ning et öine meelelahutus kuulub tavapärase linnaelu juurde.
Põhimõtteliselt on kohus oma otsuses andnud vallale ka vihje edasiseks – kohtu sõnul ei ole südalinna praegu planeeritud öise pidutsemise piirkonnaks, mistõttu täna ei saa avaliku korra reeglitest erandeid lubada.
Üks kohaliku omavalitsuse tähtsamaid ülesandeid on oma territooriumi planeerimine selleks, et tagada kvaliteetne keskkond. Selle planeerimise juures tuleb arvesse võtta erinevate ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. Planeerimine ei ole pelgalt ehitiste keskkonda sobitamise ja ohutuse tagamise küsimus.
Planeerimisel tuleb arvestada seda, millist mõju mingi piirkonna maakasutus omab selle arengule ja elukorraldusele. Kohtud on korduvalt toonitanud, et see, kes valib oma koduks kesklinna, ei saa eeldada, et naaberkrundile ei kerki uusi hooneid ning et vaated jäävad alati sama kauniks. Samamoodi ei saa eeldada, et südalinnas valitseb ka öösiti ainult vaikus ja rahu.
“Vallal on võimalik reguleerida kõnealune huvide konflikt üldplaneeringu tasandil ja planeerida südalinna piirkond, kus ööelu võib jätkuda endist viisi”
Saaremaa valla südameks on Kuressaare linna keskus. Selle keskuse tsentriks omakorda Kuressaare linna peaväljak, mille ümbruses paiknevad erinevad söögikohad, lokaalid, baarid ja ööklubid. Inimesed, kes tulevad linna nädalavahetust veetma, eelistavadki ööbimispaika linnasüdames baaride läheduses. Meelelahutusasutustel on ühiskonnaelus oma roll kanda ning kusagile peab linnaruumis sellise piirkonna jätma, kus muusikat võib lasta ka öösiti.
Oleme nüüd juba aasta aega näinud, kuidas mõjub ühiskonna vaimsele tervisele ja alkoholitarbimisele sotsiaalse elu piiramine ning tulemus ei ole positiivne. Ilmselge on see, et noored vajavad kohti, kus koos käia, uusi tutvusi sobitada ja lõõgastuda. Samuti on olemas oma klientuur südalinna majutusasutustel. Privaatsus ja vaikus on väärtused, mida tuleb kaitsta eelkõige maapiirkondades ja äärelinnas.
Vastanduvad ärihuvid
Vallal on võimalik reguleerida kõnealune huvide konflikt üldplaneeringu tasandil ja planeerida südalinna piirkond, kus ööelu võib jätkuda endist viisi.
Kurb on aga see, et ühe isiku pöördumine – olgu see põhjendatud või alusetu – võib kaasa tuua menetluse, mille käigus ei piisa ainult selgituste kogumisest, müramõõdistustest ja vastuskirjast, vaid läbi tuleb viia laiaulatuslik kulukas ja mitmekülgne uurimine, mille lõpptulemus tuleb vormistada kaalutlusotsusena. Haldusmenetluse üheks põhimõtteks on aga vormivabadus ja eesmärgipärasus. Valla senine järelevalve on nendest põhimõtetest lähtunud, kulutamata liigset ressurssi konflikti lahendamisele, mille keskmes on vastanduvad ärihuvid. Meie hinnangul on valla reaktsioon olnud igati mõistlik ja piisav. Paraku hinnatakse õigusmaastikul aga vaiksest tegutsemisest enam sadu sõnu täis dokumente.