Saarlased jäid Kulka miljonite jagamiselt välja

Andres Sepp
, Saarte Hääle tegevtoimetaja
Copy
Kuressaare piiskopilinnus.
Kuressaare piiskopilinnus. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaarde Louis Kahni keskuse rajamine ja Saaremaa muuseumi arendusprojekt kukkusid riiklikult oluliste kultuuriehitiste toetusmudelist välja.

Saaremaa abivallavanem Helle Kahm ütles, et Kulka raha oli üks paljudest võimalustest, mille kõrval käis pidevalt edasi töö võimalike rahastuste leidmiseks, samuti sisuloome osas.

“See oleks olnud üks võimalustest meie linnaruumi kiirelt rikastada, aga eks elu armastab ikka pikka ja mõtestatud protsessi, millega edasi minna tuleb,” ütles Kahm. Kahni keskust plaanitakse kolme kohta Kuressaares: kesklinna, staadioni taha või Torisse.

Saaremaa muuseumi juhatuse liige Rita Valge ütles, et ka muuseum läheb planeeritud rada pidi edasi. Remondi-restaureerimise eelprojekt on valmis, põhiprojekt saab valmis juunis. Ettevalmistamisel on ekspositsiooni ideekonkurss, mis soovitakse välja kuulutada mais. Järgmine samm on taotleda rahastust EAS-ilt.

“Kui õnnestub rahastus saada, alustame juba selle aastanumbri sees muuseumi welcome-korruse remondiga,” ütles Valge.

Kavas on uuendada muuseumi sissekäik ja sealne piletikassa, muutuvad keldrikorruse ruumide funktsioonid – infolett ja pood liiguvad näitusesaali, praeguses loodusosakonnas saavad olema ajutiste näituste ruumid.

Olulist rõhku pannakse liikumispuuetega inimeste pääsemisele lossi – korruseid hakkab ühendama lift, planeeritakse nii kaldteid kui ka tõstukeid, mis aitavad ratastoolis või lapsevankriga külastajatel erinevatel tasanditel liikuda.

“Uue püsiekspositsiooni elluviimiseks rahastust meil täna ei ole, aga hoiame silmad-kõrvad lahti,” sõnas Rita Valge.

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas eile teha täiskogule ettepaneku nimetada järgmisteks Kultuurkapitali rahast toetatavateks riiklikult tähtsateks kultuuriehitisteks vastavalt pingereale Tartu südalinna kultuurikeskus ehk Süku, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja ning rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles