:format(webp)/nginx/o/2020/07/13/13208993t1h8599.jpg)
“Saaremaa ettevõtjate liidu pöördumine peaminister Kaja Kallasele on põhjendatud. Saaremaal võib käesoleva koroonahooaja praktiliselt lõppenuks lugeda,” kirjutab Kuressaare haigla juhatuse liige, ravijuht Edward Laane, Tartu ülikooli kaasprofessor hematoloogia erialal.
Piirangute leevendamine Saaremaal oleks praegu õigustatud. Kõik meie nakatumisnäitajad on languses ja arvestades kogu epidemioloogilist olukorda, on need head. Esmaspäeval ei lisandunud Saaremaale ainsatki SARS-CoV-2 PCR-positiivset elanikku. Seitsme päeva potentsiaalsete nakatunute koguarv on 24 ja 7 päeva nakatumiskordaja 100 000 elaniku kohta on 73.
Viimase 10 päeva aktiivsete juhtumite arv – need nakatunud, kes reaalselt elavad Saaremaa vallas – on 15 inimest. Teisiti väljendudes: oleme piirangute all, kuna kogu Saaremaal on 15 inimest, kes on andnud COVID-19 positiivse PCR-testi. Kuressaare haiglas on praegu ravil kaks koroonaviirusesse nakatunud patsienti.
Piiranguid kehtestades peeti eelkõige silmas, et meditsiinisüsteem saaks hakkama. Sel talvel ja kevadel pole aga kordagi tekkinud olukorda, kus Kuressaare haigla võimekus osutada erakorralist abi või teha ambulatoorseid vastuvõtte oleks olnud ohus. Ambulatoorne töö on toimunud kogu aeg täies mahus. Tõsi, seoses koroonaosakondade avamisega tuli piirata nii kirurgia kui ka sisehaiguste osakonna plaanilist tööd, kuid päevaravis piiranguid ei olnud.
“Ma loodan, et suve jooksul saavutame Saaremaal karja-immuunsuse ja alates sügisest saame käsitleda COVID-19 infektsiooni kui tavalist grippi.”
Kindlasti on oma jälje jätnud ka haigla ja hooldekodu külastamise piirang, mida me leevendasime eelmisel nädalal. Haiglas oli suurim ravil olnud COVID-19 infektsiooniga patsientide arv ühes päevas 30. Kuu aega tagasi, 3. aprillil oli haiglas ravil aga viis koroonapatsienti ning viimase kuu jooksul on ravi korraga vajanud enamasti üks-kaks koroonapatsienti.
Haigla seisukohast olnuks võimalik Saare maakonnas koolid täies mahus avada aprilli algusest. Tervisest rääkides ei tohi me ära unustada vaimset tervist ning piirangute olulist kahju lastele ja nende õppeedukusele. Piirangud on tõepoolest õigustatud nakatumise tõustes, kuid need peavad olema võimalikult lühiaegsed ja tõhusad. Piirangute kestus saaks olla neli, maksimaalselt ehk kuus nädalat. Teadlased on öelnud, et nelja nädala jooksul aeglustub viiruse levik väga oluliselt ning kuue nädala jooksul peaks viiruspuhang olema praktiliselt likvideeritud, kui piirangud tõesti toimivad.
Saaremaal peatati noorte ning täiskasvanute huviharidus ja -tegevus 15. veebruarist. Viimaste nädalate põhjal võib öelda, et kriisistaabid enam ei kogune. Ka Põhja-Eesti meditsiinistaap koguneb üle nädala. Haiglad üle Eesti sulgevad koroona voodikohti.
Arvestades meditsiini ja teadust, ei saa me uut viiruslainet ennetada praeguste piirangutega. Teoreetiliselt võib viirus muteeruda variandiks, mis on praeguste vaktsiinide osas tundetu. Loodame, et seda ei juhtu, ent kui viirus muteerub, siis on uute nakatumiste algus põhjus piiranguid seada. Viiruse uute variantide vastu aitavad uued vaktsiinid, need on juba väljatöötamisel.
Vaadates viimast aastat, on SARS-CoV-2 koroonaviirus käitunud kui külmetushaiguste viirus, mille puhul on nakatumine meie oludes oluliselt väiksem suvel, tõuseb oktoobrist-novembrist ning vaibub aprilliks. Kindlasti peame arvestama ka elanikkonna immuunsust. Saaremaal on märkimisväärne osa elanikkonnast viiruse läbi põdenud ehk omavad antikehi ning praeguseks hetkeks on riskigrupp ehk vanemad inimesed ka SARS-CoV-2 vastu väga suures osas vaktsineeritud. Seega kõike ülaltoodut kokku võttes on piirangute leevendamine Saaremaal praegu täiesti õigustatud.
Saaremaal võib käesoleva koroonahooaja praktiliselt lõppenuks lugeda. Kuressaare haiglasse on sel hooajal alates 2020. aasta jõulupühadest hospitaliseeritud 126 koroonapositiivset patsienti, neist 11 suri. Eelmisel kevadel hospitaliseeriti meil 131 patsienti kokku 151 korral, sest esines korduvaid hospitaliseerimisi. Toona suri 19 patsienti.
Muteerumine on viiruse olemuses. Praegu arvatakse, et SARS-CoV-2 viirus muteerub sarnaselt A-gripi viirusega, nii et uute variantide teke on loomulik looduslik protsess. Ma loodan, et suve jooksul saavutame Saaremaal karjaimmuunsuse ja alates sügisest saame käsitleda COVID-19 infektsiooni kui tavalist grippi. See tähendab, et me ei pea enam ühiskonda sulgema ja lapsed saavad käia koolis maske kandmata.