:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13767759t1h4ddc.jpg)
“… siis ta oleks polkast rokini ehk veevulinast ooperi ja pungini. Mida kirjum ja eripalgelisem on see emade palett, seda vahvam,” arvab Saare maakonna aasta ema Jaanika Tiitson (2018). Aasta ema 2011 Tiina Rüütel lisab: “Ta oleks Ave Maria ja teinekord Winny Puhh ja Metstöll ühel laval. Kes on kuulnud, see teab.”
Homme kuulutatakse Kuressaare kesklinnas naiskodukaitse Saaremaa ringkonna, Kuressaare Kultuurivara, raadio Kadi ja ajalehe Saarte Hääl koostöös välja Saare maakonna aasta ema. See austusavaldus on väärikas, soe ja liigutav tunnustus, mida aasta emad kalliks peavad. Ning mis sageli kohmetuks teeb, tekitades loomuliku soovi seda kõigi maakonna emadega ühiselt jagada.
:format(webp)/nginx/o/2020/08/03/13251164t1ha293.jpg)
Emadepäeva laupäeval mõtisklesime aasta emadega emaks olemise üle. Emade mõtted põimis kokku Marit Tarkin, aasta ema 2009.
Helgi Tammuri (2014) sõnul on hea tunda, et ta on ämmaemandana saanud mingil määral mõjutada peaaegu kõiki Saaremaa imelisi emasid. Sirje Paakspuu (2017) leiab, et kõik emad, kes panustavad laste arengusse ja loovad armsa, kasvamiseks sobiva kodu, on tähtsad ja tiitlit väärt. Jaanika Tiitsoni arvates on aasta ema tiitel maailma kõige kenam, sest kätkeb endas kõike, mis meile tähtis: armsat Saaremaad ja seda, et tiitel antakse lisaks oma pere heaks toimetamisele laiema kogukondliku aktiivsuse eest. See on kõigi meie valla emade tunnustamiseks ellu kutsutud tunnustus, kõlab aasta emade ühine arvamus.
“Hea ema muster on nagu kindakiri: alati väärt kordamist ja paljundamist,” tõdeb Sirje Paakspuu.
Mida oleme õppinud oma emadelt, kui palju sammume samal tarkuse teel, et lastel oleks kindlustunne, õnnelik lapsepõlv ja samas ka kord majas?
Ema on õpetanud emaks olemist. Hoolimine, mõistmine, ärakuulamisoskus on see, mida ka oma lastele ja lastelastele edasi anda.
Marve Koppel (2015): “Emale meeldis kodu korras hoida. Ta askeldas toas, aias, köögis, kogu aeg tegi midagi. Seda askeldamist võib kokku võtta sõnadega kodusoojus ja kodutunne. Kuidagi iseenesest oli kodus kõik olemas, ei tundnud milleski puudust. Sama tunnet olen püüdnud ka oma peresse edasi kanda.”
Virge Treiel (2019): “Minu emale oli oluline tema õpetaja-treeneritöö, aga selle kõrval ka majanduslik vajadus pidada kanu-lambaid-sigu, harida põllulappi. Ja sealjuures ei olnud ta kunagi nähtavalt väsinud. Kindlasti on ka minu külge jäänud omadus armastada seda tööd, mida ma teen. Oleme need, kes on meie vanemad, tark on õppida nende tegemistest ja ka mittetegemistest.”
Anu Rannama (2010): “Minu armas ema on oma tegemiste ja toimetamistega olnud mulle eeskujuks kogu elu. Meeles on tema pühendumus perele. Nii nagu meie lastena, nii ka minu lapsed ei läinud kunagi söömata kooli. Olen emalt õppinud ka seda, et andmisrõõm on kõige suurem rõõm. Ema ei soosinud kunagi kellegi alandamist ega naeruvääristamist. Sama meelt olen ka ise. Ema on olnud kuldne vanaema oma lastelastele. Olen vanaemana püüdnud olla sama tubli. Tuleb välja küll!”
Lidia Lõbus (2013): “Minu meelest ei ole ema roll muutunud. Laste jaoks oleme ikka turvaline tugi, kelle juurde tulla lohutust ja tunnustust saama. Emadena oleme ikka need allikad, kus lapsed oma tassi täitmas käivad, et siis julgelt maailma edasi avastada.”
Monica Kallas (2007): “Ema jääb oma lastele emaks igasuguses ühiskonnas. Vahel tundub, et osa noori emasid pühendub liigselt nutiseadmetele ja jääb puudu emotsionaalsest kontaktist lastega. Samas on väga palju peresid, kus hinnatakse looduslähedust, kvaliteetset toitu ja liikumist. Seega tundub, et muutunud pole eriti midagi, igal ajal oma head ja vead.”
Anne-Li Tilk (2020): “Minuaegsed emad kasvatasid meid rangete reeglite järgi, täiskasvanud olid autoriteedid. Mitte et tänapäeval täiskasvanud seda ei ole, vaid praegu võetakse lapsi täiskasvanutega võrdsetena. Igaühel on oma arvamus ja lapsed julgevad seda välja öelda.”
Anu Rannama: “Kuna tänapäeva lastel on valikuvõimalusi ja ahvatlusi palju rohkem, siis on emade roll suunamisel ja kontrollimisel varasemast palju suurem.”
Marve Koppel: “Arvan, et tänased emad on sama head emad kui minu põlvkonna emad. Abiellutakse küpsemana ja pere loomine on läbimõeldum. Ema roll on pakkuda turvatunnet, hellust, osata kuulata ja nõu anda, leida aega ning toetada, see kõik sobib ka tänasesse päeva.”
Helgi Tammur: “Sooviksin väga lahendust pereprobleemidele. Kooselu ei peaks olema nagu autoliising. Lapsed vajavad mõnusat peret, kus olemas armastavad lapsevanemad.”
Tiina Rüütel: “Emadepäeval poetan lillede kõrvale väikese pisara. Uhkustundega. Mu poeg on mind ikka hästi õpetanud, sellest võiks terve raamatu kirjutada.”
Virge Treiel: “Arvan, et lastelt olen õppinud sama palju kui vanematelt. Eriti targaks lapsevanemaks saan, kui vaatan, kuidas kasvatab oma lapsi minu vanem tütar. Nagu ütleb minu ema – iga järgmine põlvkond on parem väljalase.”
Monica Kallas: “Lapsed õpetavad vastutustunnet ja hoolimist, enda jagamise oskust mitmete tegemiste vahel korraga. Oma pere on kõige kallim asi, mis sul olla saab. Ja suurim kingitus sinu lastelt on lapselapsed!”
Anne-Li Tilk: “Koostegemine ja -olemine on kõige olulisem. Parim aeg perega on ühiselt looduses veedetud aeg.”
Anu Rannama: “Ära võta ette liiga palju – meil on sind veel tarvis! Mida muuta ei saa, sellega tuleb leppida. Ära püüa kedagi muuta, muuda oma mõtlemist!”
Marit Tarkin: “Minul oli suur rõõm aasta emade mõtted kokku põimida. Emaks olemine on kingitus. Rõõm laste silmis annab märku, et sammume koos turvalisel rajal. Minu ema värvid peegelduvad tema roosides, mida nüüd püüan kasvatada sama suure hoolega, kui tema seda oma elus tegi, selles on omamoodi vägi.”
Palju õnne kõigile Saaremaa valla emadele ja meie 15-ndale aasta emale! Südamlikku ja sooja pidupäeva!