“Staadioni tn 5 kinnistul ei ole kunagi kasvanud tuhandeid käpalisi, mistõttu ei ole keegi neid seal ka käimasolevate tööde käigus hävitada saanud,” kirjutab Saaremaa vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Rein Kallas vastuseks Kuressaare elaniku Andres Tamme arvamusloole.
Vastuseks Andres Tamme arvamusloos avaldatule saan kinnitada, et talle teabenõude korras antud informatsioon on tõene, mitte hämamine ja vassimine.
Staadioni 5 toimuv ei ole ehitusseadustiku mõistes ehitustegevus. Seaduse järgi on ehitamine pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehk siis peavad olema täidetud mõlemad tingimused: oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
Kinnistu omaniku selgituste kohaselt korrastab ja täidab ta kinnistu maapinda. Kui maapinna täitmiseks kasutatakse teiselt kinnistult toodud pinnast või kaevist, tuleb selle kasutamiseks taotleda enne luba keskkonnaametilt. Vallavalitsus ei väljasta registreerimistõendeid, jäätmelube ega ka kaevise võõrandamise lube, seda teeb keskkonnaamet.
Looduskaitseseadus sätestab, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvavat metsa metsaseaduse tähenduses ja viljapuid, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel.
Staadioni tn 5 kinnistu puhul on tegemist ärimaa sihtotstarbega kinnistuga, mille kõlvikulisse koosseisu kuulub metsamaa. Siin Saaremaa valla raiekord ei kohaldu ja vastava loa väljastab keskkonnaamet. Staadioni tn 5 toimuvad tegevused kuuluvad seega keskkonnaameti haldusalasse ja vallale teadaolevalt on keskkonnaamet alustanud menetlust seoses kinnistul toimuvaga.
Vastavalt asjaõigusseadusele on kahjulike mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale, ka sademevee juhtimine, keelatud. Isegi siis, kui tegemist ei ole ehitusseadustiku mõistes ehitamisega, ei tohi kinnistut niimoodi korrastada, et sellega naaberkinnisasju kahjustatakse.
“Kui maapinna täitmiseks kasutatakse teiselt kinnistult toodud pinnast või kaevist, tuleb selle kasutamiseks enne taotleda luba keskkonnaametilt.”
Küll aga ei ole kirjeldatud juhul järelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse pädevuses, vaid kahjustatud kinnisasja omanikul tuleb omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.
Kinnitan, et praegu kehtiva ehitusseadustiku alusel saab iga kodanik rajada oma erakinnistule spordi- või mänguväljaku, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutuseks, omamata selleks vallavalitsuse väljastatud ehitusluba.
Staadioni tn 5 kinnistul ei ole kunagi kasvanud tuhandeid käpalisi, mistõttu ei ole keegi neid seal ka käimasolevate tööde käigus hävitada saanud. Kaitstavate taimeliikide olulisemad teadaolevad levikualad on kantud keskkonnaregistrisse, mille kohaselt ulatub Staadioni tn 5 lõunaossa osaliselt III kaitsekategooria taimeliikide levikuala.
Valdav osa sealses piirkonnas asuvatest registreeritud kaitstavate taimede levikualast jääb karjatatavale alale ning staadionist lõuna poole – karjatatava ala ja staadioni vahelisele alale. Teede servades, mida suveperioodil niidetakse, kasvavad enamasti tavalisemad orhideeliigid nagu näiteks hall käpp. Need liigid kasvavad teeservades esiteks sellepärast, et teede ehitamisel kasutatakse lubjakivikillustikku ning orhideed on reeglina lubjalembesed liigid.
Teine põhjus, miks orhideed lisaks näiteks loopealsetele teeservades kasvavad, on seesama regulaarne niitmine, mis väldib kulustumist ning pidurdab kõrgemakasvuliste taimede vohamist ehk pakub orhideedele soodsaid kasvutingimusi.
Orhideed on reeglina püsikud ja paljunevad edukalt vegetatiivselt.
Ehitusseadustik ja selle rakendusseadus on keerulised ja tavakodanikule raskesti mõistetavad. Sellest tulenevalt laekub vallavalitsusele iga päev mitmeid küsimusi ja päringuid ehitustegevuse kohta. Vallaametnike üks töökohustus ongi neid probleeme selgitada ja kodanikele vastata.