“Kuidas on haldusreformi järel muutunud eakatele suunatud sotsiaalteenuste kättesaadavus ja korraldus ning kas eakad on nendele mõeldud teenustega rahul?” küsib Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna lõpetanud Ave Väli.
AVE VÄLI ⟩ Teenuseid ja suhtlust vajavad ka ääremaa eakad
Maailma ja ka Eesti rahvastik vananeb. 2035. aastaks prognoositakse, et 65+ vanuses inimesed moodustavad Eesti elanikkonnast 25%, 2060. aastaks tõuseb eakate osakaal aga 30 protsendini. Samas ei tohiks unustada, et Eesti elanikkond tervikuna väheneb.
Tõik, et rahvastik vananeb, mõjutab oluliselt neid piirkondi, mis asuvad linnadest kaugemal. Maakondade lõikes kasvab eakate osakaal kõige kiiremini Läänemaal ja meil, Saare maakonnas.
Rahvastiku vananemisega suureneb nõudlus sotsiaalvaldkonna teenuste järele, riigi roll on aga tagada kõigile kodanikele sõltumata vanusegrupist ja asukohast elamisväärne ning meeldiv keskkond.
2017. aastal toimusid Eestis haldusreformi tulemusena kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning KOV-üksuste arv vähenes 213-lt 79-le. Haldusreformi oodatav tulemus oli, et suureneks töötajaskonna kompetents omavalitsustes.
Suurem vald – kaugem vald
Pärast haldusreformi arvati, et kõigis 79 omavalitsuses on olemas kõik 13 sotsiaalteenust. Paraku ei pruugi see nii olla. Enamjaolt on rahuldamata eakate vajadus sotsiaaltranspordi, tugiisiku, isikliku abistaja ja koduteenuse järele. On ka kohti, kus eakad vajavad paremaid elutingimusi.
Uurisin, kuidas on olukord Kihelkonna osavallas. Selleks vestlesin 18 eakaga.
Küsitlusest nähtus, et Kihelkonna osavalla eakate hinnangud sotsiaalteenuste korraldusele on kõrged, ent nende arvates leidub ka kitsaskohti.
Eakad hindavad kõrgelt sotsiaaltöötajate tegevust, samas on arvamused osavallas pakutavate teenuste kvaliteedi ja haldusreformi mõjude osas sotsiaalteenuste korraldusele vastandlikud.
Umbes pooled eakatest olid seisukohal, et eakatele suunatud teenused on haldusreformi järel muutunud kvaliteetsemaks, võimalused on avardunud ning sotsiaaltöötaja tegevus on muutunud pädevamaks. Samas leidsid paljud, et vald on pärast ühinemist nende jaoks kaugeks jäänud, suhtlus ei ole enam nii personaalne.
“Ühe puudusena tõid eakad välja, et nende jaoks on vähe kohti, kus teiste omaealistega suhelda. Eriti tunnetavad seda probleemi kaugemates külades elavad eakad, kelle suhtlus eakaaslastega jääb transpordi taha.”
- Ave Väli
Osa küsitletuist tõdes, et paljud vallatöötajad on neile võõrad, mistõttu nad ei soovi vallavalitsuse poole pöörduda. Ligi pooled vastanutest leidsid, et suures vallas jõuab teenus nendeni aeglasemalt või eeldab suuremat bürokraatiat.
Samuti selgus, et eakad sooviksid personaalsemat ja iga konkreetse inimese vajadustest lähtuvat teenust. Infot tuleks jagada eakatele sobivate kanalite kaudu – neile helistades või nendega koju rääkima tulles.
Vestlusest eakatega tuli välja, et vajadus koduhoolduse ja isikliku abistaja teenuse järele on Kihelkonna osavallas olemas. Piirkonnas abistajate leidmine on aga tõepoolest suur probleem. Ometi peab vallavalitsus leidma võimalusi, et toetada kaugemal elavaid eakaid erinevate olmeprobleemide lahendamisel (poeskäigud, küttepuude toomine, lehtede riisumine jne).
Transport kui kitsaskoht
Eakatele mõeldud sotsiaalteenuste kujundamisel ja osutamisel tuleb arvestada, et lisaks konkreetsetele vajadustele on nende jaoks väga oluline vahetu suhtlus teiste inimestega. Seetõttu on tähtis, et sotsiaaltöötaja, hooldaja või teine abistaja leiaks lisaaega eakaga rääkida.
Ühe puudusena tõid eakad välja, et nende jaoks on vähe kohti, kus teiste omaealistega suhelda. Eriti tunnetavad seda probleemi kaugemates külades elavad eakad, kelle suhtlus eakaaslastega jääb transpordi taha. Seega vajavad lahendamist transpordi kitsaskohad – nii et kõigil elanikel ka kaugetes külades oleks võimalik teenuseid võrdväärselt tarbida.
Eakate arvates võiks Kihelkonna osavallas toimuda rohkem vanemaealistele mõeldud üritusi – näiteks vestlushommikuid rahvamajas, huviringe vms –, mis võimaldaks sotsiaalselt suhelda. Ühe võimalusena saaks vestlusringide korraldamiseks kasutada tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad omavahel suhelda erinevas vanuses ja erinevate huvidega inimestel.
Selleks et transporditeenuseid paremini koordineerida ning marsruute ja tihedust planeerida, on vaja korraldada uuring nende inimeste seas, kes ühistranspordist sõltuvad.
Üks oluline arvamuste koguja võib olla sotsiaaltöötaja, kes abivajajatega vahetult kokku puutub. Samuti peaks sotsiaaltöötaja tegema rohkem koostööd teiste vallavalitsuse osakondadega, et eakatel endil ja teistel abivajajatel oleks asjaajamist vähem.
Leian, et vallavalitsusel tuleks eakate arvamusi ja ka kriitikat arvestada ning kitsaskohtadega tegelda. On ju Saaremaa valla arengukavaski välja toodud, et ühinenud Saaremaa vald peab vajalikud teenused tagama ka osavaldade elanikele.
Minu uurimistöö oli esimene haldusreformi järgne arvamuskorje Kihelkonna osavalla eakate seas, ent samalaadseid küsitlusi tuleks teha regulaarselt, vähemalt kord aastas. Eakate arvamus neile mõeldud sotsiaalteenuste kohta on vajalik – üksnes nii saame neid teenuseid paremaks muuta.
Selgus, et sotsiaalteenuste tarbijate seisukohast vaadatuna puudub terviklik ülevaade haldusreformi järgsest sotsiaalteenuste vajadusest ning sellest, kas tarbijad on saadavate teenustega rahul.
Ave Väli töötab Kihelkonna hooldekodu juhatajana.