R, 30.09.2022

Osiliana arheoloogiauuringud keskenduvad 13. sajandile

Mehis Tulk
, toimetaja
Osiliana arheoloogiauuringud keskenduvad 13. sajandile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
OSILIANA esimene suurem kaevamistöö oli eelmise aasta juulis Valjala-Kogula külas Ure ohvripaigas, kust Marika Mägi ja tema kaaslased 2019. aasta septembris leidsid erakordse kullast võru.
OSILIANA esimene suurem kaevamistöö oli eelmise aasta juulis Valjala-Kogula külas Ure ohvripaigas, kust Marika Mägi ja tema kaaslased 2019. aasta septembris leidsid erakordse kullast võru. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kristjan Rahu rahastatud sihtasutus Osiliana keskendub arheoloog Marika Mägi juhtimisel lähiaastatel Saaremaa 13. sajandi olustiku täpsemale väljaselgitamisele.

Üks osa sellest on Saaremaa maalinnade täpsem uurimine, teine osa tolle perioodi kristlike matusepaikade väljaselgitamine, mis Mägi arvamuse järgi paiknesid muinasmõisate ja nendega seotud erakirikute läheduses.

Uurimisidee tõukub varasematest arheoloogilistest leidudest ja nende uuematest uurimistulemustest. Mägi ütles, et 2010. aastal Valjala kiriku juures päevavalgele tulnud matustest pärineb enamik aastaist 1220–1280, osa ka 13.–14. sajandi vahetusest.

Ta lisas, et Saaremaa hilisemate muinaslinnuste leiuaines on üks-ühele sarnane Saaremaa tolle perioodi laibamatustega kalmistute omaga. Seetõttu otsib arheoloog infot võimalike teiste sarnaste 13. sajandi kalmistute kohta.

“Vana materjali ülespildistamine leidude andmebaasi jaoks on osutanud, et neid on kahtlemata veel ja seni tundub jätkuvalt, et just kunagiste mõisate hoovidel või mõnikord ka muudes olulistes kohtades.”

Ehk siis hüpotees on kristlike matusekohtade eksisteerimine kunagiste erakirikute ümber sarnaselt tollase Skandinaaviaga. “Maetud oli nii rikkalike panustega, et selgelt pidi olema tegu kohalike juurtega eliidiga,” nentis Mägi varasematele leidudele tuginedes. Ta lisas, et kindlasti oli tegu saarlaste, mitte sakslastega.

Uurimisteemast lähtuvalt võtab Osiliana sel suvel uuesti ette Valjala maalinna kaevamistööd, samuti kevadel Lõmalast leitud matusekoha, mis Mägi hinnangul on kindlalt kivikalme, aga kus võib tegu olla ka laibamatustega 13. sajandist. Tuleval aastal on aga plaanis kaevata Kaarma maalinna.

Mägi märkis, et Kaarma ja Valjala linnust piiras ilmselt kas kuiv või madala veega vallikraav, millest välja visatud pinnase vall on maastikuplaanidel siiani näha. “Valjalas tahame sellesse kohta teha kaevandi, et näha, kas oletus on tõsi. Valjala linnuse ees on ühes kohas ka kultuurkihiga laik, sinna teeksime samuti väikese kaevandi lootuses välja selgitada, millega ja mis ajast võiks tegu olla”“ sõnas Mägi.

Arheoloog on lasknud analüüsida ka varasematel Pöide ja Valjala linnuse kaevamisel leitud loomaluid. “Need olid nii 12. kui ka 13. sajandist, see tähendab muuhulgas ka pärast vallutust. Üllatuslikult tuli Pöidelt ka 7.–8. sajandi materjali, see on veidi varasem, kui seni olime arvanud,” nentis ta.

Lisaks Marika Mägi uuringutele on lõpuks on lahti võetud ka 2010. aastal Valjala matustest võetud monoliidid ja tegeletakse neis oleva leiumaterjali tekstiilianalüüsidega. Seda teevad praegu Jaana Ratas ja Riina Rammo, esimesi tulemusi võib näha blogis https://www.ajaroivas.ee/. Sama materjal on haaratud ka Tallinna Ülikooli uuringusse, mis käsitleb inimeste toitumist.

Äsja avatud veebilehel osiliana.eu leiab Saaremaa ajaloo ja muististe infokeskuse, mis on veel täiendamisel. Infolehel tehakse kättesaadavaks materjalid Saaremaa varasemast ajaloost ja huvilisteni tuuakse kõik, mis on lubatud internetti riputada, samuti ülevaated Saaremaa muististest ja leidudest.

Märksõnad
Tagasi üles