/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
/nginx/o/2021/06/21/13866185t1hc2e0.jpg)
11-aastane poiss pidi Kuressaares kauplusest koju minnes koguni kaks korda oma nahavärvi pärast täiskasvanuilt rassistlikke solvanguid taluma.
"Vale" nahavärv ⟩ Laps sai ühe poeskäigu jooksul kaks korda sõimata
11-aastase poja ema Häli Välja sõnul ei maksa talle rääkida, et Eestis rassismi ei ole või et halvasti suhtutakse vaid neisse võõramaalastesse, kes tahavad riigi kulul ära elada.
“Eestis rünnatakse eesti koolilast, aga ümberringi on kõik vait ja pigistavad mõlemad silmad kinni,” ütles Välja.
Naise sõnul on laps varemgi pidanud solvanguid kuulma. “Rohkem kui üks rassistlik rünnak ühe poeskäigu jooksul on Kuressaares juba omaette rekord, mille üle kindlasti uhkust tundma ei peaks,” rääkis Välja. “Kõigepealt ründavad sõnadega, aga kui laps on kasvult juba mehemõõtu, kas siis tunnevad ka õigust juba kätega kallale minna?”
Ema sõnul oli üks sõimajaist, Rae poe lähedal pinkide juures kohatud mees ilmselt purjus. “Teised kaks, nii-öelda tavalist meest juhtusid Laurentiuse kiriku juures lihtsalt lapse taga jalutama,” rääkis Välja Saarte Häälele.
Tema sõnul oli rünnaku ainus põhjus lapse nahavärv. “Kahjuks ei olnud see esimene selline vahejuhtum Kuressaares ega jää viimaseks,” märkis Välja. “Ilmselgelt on lausrassistidel muuseas puudu ka elementaarsest ajutööst, mis tavaliselt takistab täiskasvanuid lastele liiga tegemast, olgu sõnade või tegudega.”
Välja sõnul paneb see, et laste kallal nii vabalt verbaalset vägivalda kasutatakse, lausa ahhetama.
“Kui ma ise sellist olukorda kõrvalt näeksin, ma sekkuksin, salvestaksin, teeksin kõik endast oleneva, et see inimene vastutusele võetaks,” ütles Häli Välja.
“Kui aga laps käib üksi kodupoes ja see juhtub ning mitte ükski täiskasvanu ei sekku, siis on maailm ikka väga mäda.”
Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Juhandi:
„Politsei on sellest juhtumist teadlik. Info jõudis meieni läbi ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia ning võtame postitajaga kindlasti ühendust, et juhtunu kohta rohkem infot koguda.
Igasugune solvamine, mistahes alusel, on lubamatu ja kogukonnana peame selle hukka mõistma. Eriti taunitav on olukord, kus täiskasvanu riivab oma sõna või teoga noort ühiskonna liiget.
Sellistest juhtumitest tasub politseile alati teada anda, et saaksime juhtunu üksikasju täpsustada ja toimepanija tuvastada. Alati ei pruugi tegemist olla süüteoga, kuid siiski saab politsei osapooltega vestelda, et tulevikus selliseid juhtumid ei korduks.“