Kuidas tõhusalt õppima õppida?

Kuressaare gümnaasiumi võõrkeeleõpetaja Ave Jõgi Foto: Erakogu

“Kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus ja ettekujutus oma õpitee kujundamisest – need on kolm vajalikku oskust, et saavutada ükskõik mida tänapäeva maailmas,” kirjutab Kuressaare gümnaasiumi võõrkeeleõpetaja Ave Jõgi.

Ajal, millele on omane rahvusvaheliste õpirännete projektide rohkus, eristus Kuressaare gümnaasiumis pea kolm aastat väldanud (2018. aasta sügisel alanud ja selle õppeaastaga lõppev) Erasmus+ programmi projekt LELLE2 – “Let’s Learn How to Learn!” ehk “Õpime õppima!” õige mitmes mõttes.

Paljude projektide sisuks on õpilastele suunatud kogemusõppimine. Meie projekt keskendus kaasaegse õpikäsitluse baasiks olevale “kolmele vaalale”: probleemide lahendamise oskusele, kriitilisele mõtlemisele ja oma õpitee kujundamisele.

Projektis osales väärikas rahvusvaheline seltskond, kolm ülikooli ja neli üldhariduskooli – Eestist, Ungarist, Slovakkiast ja Rumeeniast. Kogu projekti vedas Pannonia ülikool Ungarist. Selles seltskonnas said tegevõpetajad katsetada erinevaid meetodeid, diskuteerida eesmärkide ja tulemite üle, kuulata ülipõnevaid loenguid projektipartnerite koduülikoolides ja ajastu märgina ka interneti kaudu.

Konspektid ja mängud

Näiteks toimus meie kohalikule kogukonnale suunatud seminar-loeng “Ennastjuhtiv õpetaja, kuidas saavutada tasakaalu ja leida tööõnne praegusel keerulisel ajal ja muutuste kiuste” Eestis tunnustatud tööõnneuurijalt Tiina Saar- Veelmaalt just internetiüleselt, nagu ka projekti lõpuseminar Ungaris. Projekti käigus valmisid praktilised tunnikonspektid – üle 40 tunnikava viies keeles –, harjutused ja üle saja mängu ning põhjalik metoodiline juhendmaterjal õpetajatele õpioskuste arendamiseks. Seda läheb vaja nii tulevases töös kui ka jätkuõpingutes. Kõik materjalid on huvilistele kättesaadavad Gateway portaalis lelle2.eu.

Hindamaks kasutatud õppemeetodite tõhusust projekti fookusesse valitud kolme olulise oskuse arendamisel, viidi läbi õpilaste küsitlus. Selles osales kokku üle 500 õpilase neljast koolist.

Natuke võis protsessi mõjutada koroonapandeemia – olid ju töö käigus väljatöötatud meetodid suuresti mõeldud kontakttundides katsetamiseks. Samas, küsitluste tulemused üht-teist ikkagi näitasid.

Koroonapandeemia mõju

Õpilaste küsitlus viidi aastase vahega läbi kaks korda. Aasta jooksul ilmnes kõige selgem areng kriitilise mõtlemise oskuses, võimekuses ülesannet iseseisvalt käsitleda ja seoseid luua.

Selle oskuse paranemist võis mõjutada ka küsitluste vahele jäänud distantsõppe periood, sest olukord sundis rohkem iseseisvalt toime tulema. Probleemide lahendamise oskus oli üldiselt keskmisel tasemel, kuid madalamalt hinnati oma tegutsemist lahenduste leidmiseks ja otsuste langetamiseks. Nii õpilaste küsitlusest kui ka koolide tagasisidest ilmnes, et kõige rohkem tähelepanu vajab oma õpitee kujundamise oskuse arendamine ning enesejuhtimise oskuse tähtsuse teadvustamine (NB! Toetada ennastjuhtiva õppija kujunemist on ka uue riikliku haridusvaldkonna arengukava üks keskne eesmärk).

Ka siin võib olla pandeemia mõju, sest tavalises kontaktõppes ei teadvustanud õpilased ega ka õpetajad nii suurt vajadust õpistrateegia valiku, ajajuhtimise ja oma õppeprotsessi analüüsimise järele.

Projektis osalenud õpetajad jäid väga rahule just kogemuste vahetamisega ning sellega, et said katsetada uut, värskendada vanu meetodeid ja panna neid uude konteksti.

Projekti viimane meeskonnakoosolek toimus Budapestis 11. juunil, kui piirangud võimaldasid juba pisut reisida.