L, 4.02.2023

Ruhnu laevakriis lahenes, kuid probleem jääb

Raul Vinni
, ajakirjanik
Ruhnu laevakriis lahenes, kuid probleem jääb
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ajal, mil Runö on rivist väljas, peab ühendust Ruhnu ja mandri vahel EVA-320.
Ajal, mil Runö on rivist väljas, peab ühendust Ruhnu ja mandri vahel EVA-320. Foto: transpordiamet

Pühapäeval mootoririkke tõttu liinilt eemale jäänud reisilaev Runö jõuab liinile tagasi tuleval nädalal, kuid see saareelanike probleeme suures plaanis ei lahenda.

Ruhnust Munalaidu sõitnud laeval purunes üks kahest peamasinast, mistõttu tuli laevatäis inimesi Ruhnu tagasi viia. Saarel vallandus väiksemat sorti kriis, mis vallavanem Andre Nõu sõnul siiski lahendati. Alles esmaspäeval asenduslaevadega Ruhnust minema saanud inimesed õnneks lageda taeva all ööbima ei pidanud ning nälga ei jäänud ka keegi.

Nõu sõnul ei oska ta öelda, kui palju inimesi saarele lõksu jäi. Kõik probleemid said tema sõnul lahenduse. Ta ütles, et probleem ei olnud üksnes lõksu jäänud inimestega, vaid ka teistega. Ruhnu jõudis samal ajal 700 Muhu väina regati purjetajat, kellel oli vaja saarele tuua ka lisavarustust. Lisaks Ruhnu tulla soovinud turistid ja kõige lõpuks saareelanikud, kellel ju ka vaja liikuda.

"Ei ole väga seksikaid lahendusi," kinnitas Nõu, et koostöös Kihnu Veeteedega proovitakse vajaduspõhiselt kasutada erinevaid asenduslaevu. Kõige hädapärasemad reisid saab Nõu sõnul teha ka päästekaatriga, kuid see ei saa muutuda kommertsaluseks. Sama kinnitas laevafirma esindaja Andres Laasma. Tema sõnul on esmase tähtsusega kohaliku kogukonna huvid, kohalikud peavad oma laevasõidud tehtud saama. Täna tehakse üks reis Roomassaarest Ruhnu ja tagasi puksiirlaevaga Panda. Laeva peamasina remont kestab Laasma sõnul loodetavasti järgmise nädala alguseni.

Andre Nõu on varemgi juhtinud tähelepanu asjaolule, et Runö ei ole enam Ruhnu vajaduste jaoks sobiv laev. Suurenenud on reisijate- ja kaubavedu ning laev sõidab oma võimekuse piiril. Laasma selgitab, et nii liini kui laeva eripärast tingituna töötavad Runö peamasinad 90% võimsusega, mis paratamatult neile pikka iga ei anna.

Transpordiameti juhtiveksperdi Helena Rattuse sõnul ei saa täna veel täpselt väita tehnilise rikke põhjust. "Me ei tea, kas see oli tingitud ülekoormusest või teistest asjaoludest," ütles ta. Ametil on töös saarte laevaühenduste analüüs, mis peaks andma ka vastuse, kas Runö on liini jaoks sobilik või mitte.

Märksõnad
Tagasi üles