R, 3.02.2023

Koduseinad ei pruugi kaitsta

Koduseinad ei pruugi kaitsta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Depressioonil ei pruugi olla ühtainust põhjust – halb enesetunne, apaatsus ja huvipuudus võivad tabada igaüht.
Depressioonil ei pruugi olla ühtainust põhjust – halb enesetunne, apaatsus ja huvipuudus võivad tabada igaüht. Foto: Mitar gavric / PantherMedia / Mitar gavric

Psühholoogilise hädaolukorra eest ei pruugi koduseinad kaitsta, tõdeb Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia uurimisrühma juht Kati Orru.

Rühma tehtud uuringu käigus intervjueeriti Eesti abiasutuste esindajaid ja ligi 60 kodutute öömaja, supiköögi ja rehabilitatsioonikeskuse klienti, et saada teada, millised on olnud nende kogemused koroonakriisi ajal.

Uuringutulemused näitasid, et võrreldes tavaelanikkonnaga esines ühiskonna kõige haavatavamatel ja enim puudust kannatavatel inimestel keskmisest enam pandeemiast tingitud psühholoogilisi probleeme, stressi- ja ka depressioonisümptomeid.

Uuringus eristusid kolm rühma: oma kodus elavad abiorganisatsioonide kliendid, rehabilitatsioonikeskuste kaitse all olevad inimesed ja täiesti tänaval või ajutistes varjupaikades elavad inimesed. Selgus, et pandeemia psühholoogilise mõju eest ei ole koduseinad kõige kaitsvamad. Võrreldes tänaval või rehabilitatsioonikeskustes elavate inimestega tunnevad kodus elavad inimesed olukorra pärast enam hirmu ja stressi.

Abiorganisatsioonide töötajatega tehtud intervjuude põhjal on kodutute öömaja pakkujad, supiköögid ja rehabilitatsiooniasutused piirangutest hoolimata saanud anda abi paljudele inimestele, ehkki nende arv on koroonatingimustes mitmekordistunud. Samas häiris neid omavalitsuse toe vähesus kriisi algusajal ja see, et puuduvad kriisiplaanid ja juhendid neile asutustele. Samuti on nende arvates suurenenud kodutute stigmatiseerimine.

Tartu Ülikooli kriisisotsioloogia uurimisrühma eestvedamisel tehakse sama metoodika alusel uuringuid veel 14 riigis.

Märksõnad
Tagasi üles