Saaremaa Ooperipäevad 2021 on saanud ajalooks. Saarte Hääl uuris festivalikülastajailt, millega tänavused ooperipäevad neile meelde jäid. Samuti küsisime, millised on läbi aegade olnud suurimad Saaremaa ooperifestivaliga seotud elamused ja eredamad mälestused.
Me armastame ooperit!
Enn Meri, ettevõtja, Merinvesti juhatuse liige:
Käisin vaatamas-kuulamas “Fausti”, “Sevilla habemeajajat” ja “Madama Butterflyd”. Peterburi Kammerooper oli tõesti väga heal tasemel. Kõige võimsama mulje sain Ain Angeri galakontserdilt. Number kaks oli minu jaoks “Madama Butterfly” .
Alates Ludmilla Tooni korraldatud festivalidest olen käinud kõigil ooperipäevadel. Mulle meeldib klassikaline muusika, meeldib ooper. Samuti naudin festivalimeeleolu. Ühena paljudest festivaliga seotud mälestustest on mul siiani mällu sööbinud see, kuidas José Cura astus üles 2011. aasta ooperipäevadel.
Ka järgmise aasta festivalipiletid on meil juba ostetud.
Priit Kivi, Saaremaa muuseumi peavarahoidja:
Käisin tänavu vaatamas “Lucia di Lammermoori”. Jäin väga rahule – väga ilus ja kaasahaarav.
2008. aastast olen püüdnud ooperipäevadel vaadata vähemalt üht etendust. Valikut tehes otsustame pigem autori ja teose tuntuse järgi, uuslavastusi ma kuigi palju külastanud ei ole. Kuna eelmine aasta jäi vahele, siis oli seekord küll pisut kummaline tunne niisugusel suurel üritusel osaleda. Kui varasematele festivalidele tagasi vaadata, siis üks isemoodi kogemus oli minu jaoks mõne aasta tagune Hiina ooperi etendus. Üks festivaliga seotud mälestus, mis kohe meenub – paraku pole mul etendust ennast enam meeles –, pärineb aastate tagant. Keset etendust algas äkki kõva äike ja vihm. Mõnda aega mängisid ooper ja ilm koos, siis aga sai ilm võitu.
Priit Kivi
Maanus Masing / Saarte Hääl
Raivo Peeters, kauaaegne haridusjuht:
Seekord käisime vaatamas-kuulamas Donizetti “Lucia di Lammermoori”. Varem me seda teost laval näinud ei olnud. Tavaliselt valimegi nende teoste hulgast, mis on meie jaoks uued – et ära näha võimalikult palju. See etendus oli vägev – profid on ikka profid, väga võimsate häältega. Ka koor oli muljet avaldav.
Kuressaares ooperifestivalidel oleme käinud juba algusest saadik, see on üks meie igasuviseid traditsioone. Olen käinud ooperit vaatamas ka näiteks Tallinnas Estonias. Vahest sellepärast, et viimane ooperielamus siitsamast Kuressaarest on kõige värskem, tundub see senistest elamustest ehk kõige võimsam.
Varem püüdsime külastada ikka mitut etendust, viimastel aastatel piirdume ühe-kahega. See-eest saame ooperit nautida tihti ka siis, kui ise etendustele ei lähe – kui tuul puhub õigest suunast, kostavad etendused ja kontserdid meie koduõue ära.
Mis mulle Saaremaa ooperipäevade juures veel väga meeldib – lisaks muusikaelamustele – see festival muudab kogu Kuressaare linna hoopis teistsuguseks kui tavaliselt. Reede õhtul istusime välikohvikus ja vaatasime inimesi – see on hoopis teistsugune rahvas, kes ooperipäevade ajal ringi liigub.
Asta Leppik, endine Kuressaare bussijaama direktor:
Seekord käisin nautimas “Fausti”, “Lucia di Lammermoori” ja “Madama Butterflyd”. Väga head olid need kõik. “Luciat” ma ooperilaval enne kuulnud-näinud ei olnud.
Tunnistan, et “Fausti” läksin vaatama väikese eelarvamusega – libreto pärast. Aga mu lapselapsel oli õigus: Gounod´ “Faust” oli väga-väga hea. Rosin oli “Madama Butterfly” etenduses kaasa löönud pisike Saaremaa poiss Kerret Tamm. Lausa imetlusväärne, kuidas ta seal mängida oskas! See on üks superpoiss – tõmbas kogu tähelepanu enda peale! Teose enda muusika, lavastaja- ja dirigenditöö olid samuti suurepärased.
Ooperit olen Kuressaares vaatamas käinud sellest ajast saadik, kui veel Ludmilla Toon korraldas Kuressaare ooperipäevi. Kuressaare bussijaama toonase direktorina aitasin teda transpordi osas. Mäletan, et Riia ooperiteatri etendused olid väga head. See oli vist nende “Sevilla habemeajaja”, kus solist läks lossitorni ja esitas oma aaria sealt. Oli vaikne ilm, linnud lendasid selges taevas ning rahvas kuulas seda aariat hinge kinni pidades.
Saaremaa ooperipäevad on super üritus, on imetlusväärne, kui hästi see kõik organiseeritud on. Mul on hea meel, et ka meie vald seda toetab. Ja eriti rõõmus olen selle üle, kui palju noori inimesi ooperist lugu peab.
Rein Orn, muusik:
Minul on tänavusest festivalist väga head muljed. Suurepärane orkester ja suurepärased naislauljad! Orkestri kohta kasutan lausa ülivõrret – nii head orkestrit pole mina aastaid kuulnud. Käisin vaatamas “Fausti” ja “Sevilla habemeajajat”. Ain Angeri kontserdile seekord minna ei saanud, aga temaga koos oleme ise sel suvel kaks päeva kontserti teinud. Ain Anger on suurepärane laulja ja suurepärane inimene.
Ooperipäevad on Saaremaale kahtlemata väga tähtis ja väga vajalik üritus – meie kultuurielu üks tippsündmusi.