Vabadusristi kavaler Jaan Rohi 125

Tõnu Veldre
Copy
HAUA ÕNNISTAMINE: Esiplaanil kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar. Lippe hoiavad Paul Aav, Sulev Metshein ja Peeter Süld.
HAUA ÕNNISTAMINE: Esiplaanil kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar. Lippe hoiavad Paul Aav, Sulev Metshein ja Peeter Süld. Foto: Tõnu Veldre

4. septembril möödus 125 aastat Vabadusristi kavaleri (VRII/3) Jaan Rohi sünnist. Tähtpäeva eel paigaldati tema hauale Karja uuel surnuaial Vabadusristi kujutisega graniitplaat, mille kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar laupäeval õnnistas.

Kangelase haual seisid auvalves Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu liikmed. Kohal olid Jaan Rohi sugulased. Õnnistamiskõnes ütles peakaplan, et sellised mälestusmärgid kalmistutel on olulised.

“Vabadussõda mäletavad meie vanaisad, kelle isad selles osalesid. Minuealistel juba puudub isiklik kogemus Vabadussõjaga. Seda olulisemad on sellised märgid kalmistutel. Täna on siitkandi rahva uhkuse päev,” rõhutas Kutsar.

Tema sõnul loevad tänased noored ajalooõpikutest, et vabariigi loomise juures oli Päästekomitee ja tähtsad poliitikategelased. Samal ajal jääb tahaplaanile lihtsate sõdurite panus. “Eesti Vabariik kinnistati lahingutes võitlejate poolt. Suure riigi vastu ei saa vaid jõuga, tarvis on ka vaimu,” lausus Kutsar.

Peakaplan meenutas kohalolijatele, et vabadus ei ole kingitus: “Meil tuleb vabaduse eest seista.”

Vabadusvõitlejate ühingu juhatuse liige Tiit Lind avaldas muret selle üle, et pidulikul rivistusel ei osale noored. Ratla külast pärit Paul Aav kohtus koolipoisina Jaan Rohiga isiklikult. “Külas räägiti ikka, et Rohula Jaan Hendrikelt oli kange mees: sai vapruse eest aumärgi. Selle juurde anti talle Koikla mõisast asundustalu. Pärast sõda töötas ta Koikla koorejaamas tehnikamehena. Rohi oli keskmist kasvu sale mees, aga rohkem on mul meeles nikeldatud jalgadel aurukatel, mille rattaid Jaan keeras,” meenutas Aav.

Rohi eluloo võttis lühidalt kokku ühingu liige Sulev Metshein: I maailmasõtta võeti Rohi 1915. aasta augustis. Jaanuaris 1916 sai ta Valgevenes põrutada. Järgmisel aastal liitus ta Eesti polguga. Vabadussõjas teenis ta laiarööpmelisel soomusrongil nr 3 dessantroodu kuulipildurina. Oktoobris 1919 ülendati ta kapralist nooremallohvitseriks.

Rohi võitles Lõuna-Eestis, Lätimaal ja Pihkva all. Teenistusest vabastati ta 1920. aasta mais. Vabadusrist II/3 annetati talle 21. veebruaril 1920. aastal ülesnäidatud vahvuse eest lahingutes Kõrgepalu ja Mõniste mõisa juures ning külade vabastamisel Mustjõest kuni Waidawa jõeni. Osana autasust anti talle Koikla mõisast Rohula talu. Nõukogude ajal töötas Rohi Koikla koorejaama juhatajana. Suri 11. oktoobril 1968. aastal.

Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu juht Jaen Teär tänas MTÜ-d Vöimalus, kes ettevõtmist rahastas.

“Küsisime MTÜ-lt Vöimalus raha ja anti ka. Omaosalus tuli sinna juurde panna,” oli ta rahastajatele tänulik.

Järgmisena plaanitakse tema sõnul tähistada Vabadusristi kavaleri (VR II/3) Priidu Magusa haud Karja vanal surnuaial.

Tagasi üles