Saaremaise turismi tuleviku väetis

Olavi Antons. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Nüüdsest vaevad reisijad patjade pehmuse, teenindajate võõrkeelte oskuse ja sõbralikkuse kõrval ka seda, kui palju neile sihtkohas isiklikku ruumi jäetakse. Mis toob meile aina rohkem jõukamaid puhkajaid,” kirjutab turismiettevõtja Olavi Antons.

Mul on üks sõber, kes harrastab ühistranspordis “hajutamispoliitikat” oma suveräänsel moel juba aastakümneid. Ta nimelt sõidab tihti töö asjus Tallinna ja Tartu vahet, eelistades seda teha liinibussiga ning maksab alati kinni ka kõrvalistme, et sinna keegi ei istuks. Ta pole misantroop ega ülekaaluline, ta lihtsalt väärtustab neid bussis veedetud tunde kui aega iseendale ega pea paljuks paariteistkümmet eurot välja käia selle eest, et võõras inimene tema kõrvale nihelema, matsutama, kõrvaklappidest väljakrigisevat muusikat kuulama jne ei tuleks. Ta ostab endale ruumi ehk privaatsust ja esindab trendi, mis vähemasti lähiaastateks annab Saaremaa kui sihtkoha trumpidele – palju imelist loodust ja vähe inimesi – hoopis uue mõõtme.

Tähtis isiklik ruum

Sel suvel koostas Kayak Euroopa saartest kui võimalikest sihtkohtadest pingerea ning kategoorias “Parim saar privaatseks ja eraldatud puhkuseks” mahub esinelikusse eestimaiseid saari koguni kaks: Hiiumaa on esikohal ja Saaremaa neljas. Kellele teadmiseks, kellele mäluvärskenduseks, et Kayak on üks Euroopa juhtivaid reisiportaale, mille tiiva alla kuulub ka Momondo, mis on kahtlemata tuttav kõigile, kes omal käel lennupileteid otsinud ja ostnud. See on märk sellest, et nüüdsest vaetakse patjade pehmuse, teenindajate võõrkeelte oskuse ja sõbralikkuse kõrval ka seda, kui palju reisijale sihtkohas isiklikku ruumi jäetakse. Mis toob meile aina rohkem jõukamaid puhkajaid – ja maailma paika loksudes teatava aja möödudes ka kaugemalt.

“Kus need intelligentsete vanemate ja toredate lastega Eesti pered küll enne olid?” “Puhkasid välismaal.”

Need on sedasorti puhkajad, kes peavad loomulikuks, et hinnalipikul kajastub nii sesoonsus kui ka privaatsus. Jõukamad kliendid omakorda tähendavad suuremat võimet tarbida, pealegi võin ma praktikuna kinnitada, et nende kundede ootusi, kellel kaukas veel krabisevat varuks, on lihtsam juhtida. Nende ootused lihtsalt on realistlikumad, kuna üldjuhul on nad maailma juba näinud. Seevastu neil, kes näppude vahel veeretades oma viimase euro ära annavad, võib olla kiusatus teenuse osutaja rihmaks jooksutada ehk võtta viimast. Kõlab karmilt, aga nii ta kipub olema.

“Kus need intelligentsete vanemate ja toredate lastega Eesti pered küll enne olid?” “Puhkasid välismaal.”

Lõppev suvi meenutas Saaremaa turismis eelmist ehk suuresti täitsid tulemata jäänud välismaalastest tekkinud tühimikku kodumaised puhkajad. Salme viikingileidudest koostatud Saaremaa muuseumi näitus “Viikingid enne viikingeid” osutus täistabamuseks. Mina isiklikult tahan kiita nii ekspositsiooni interaktiivsust kui ka külastusjuhtide õhinat ja asjatundlikkust.

Eespool toodud tsitaadid ongi just külastusjuhtide omavahelisest dialoogist pärit.

Kellel näitus nägemata, soovitan tingimata minna, näitus on avatud kevadeni. Ehkki näitusest ajendatud ja Visit Saaremaa poolt veetav viikingiaasta ei ole veel läbi, on vähemasti need Saaremaa turismiettevõtjad, kellega mina rääkinud olen, ühel nõul, et tegu on samuti õnnestumisega ja viikingitemaatikaga tuleb tingimata jätkata. Asva viikingitekülas jätkub peamaja ehk Odramaja ehitus, et külastajatel oleks tegevust ka siis, kui ilm nöögib.

Maskile eelistavad kiivrit

Pandeemia eel igal aastal hulganisti klassiekskursioone ja gruppe võõrustanud Värava turismitalu Selgase külas pidi ka tänavu leppima peamiselt väiksemate seltskondadega. Ka külaliste geograafia on viimasel kahel aastal kokku kuivanud. Peremees Aado Haandi ütleb, et lõunaeurooplasi ei tule praegu üldse, samas oli sel aastal anomaalselt palju poolakaid. Ühte tähelepanekut jagab Aado veel. Nimelt ei meenu talle ühtegi aastat, kus nii palju külalisi – kordi tavapärasest rohkem – oleks kohale vuranud jalgratastel.

Nähtamatud teenindajad

Et väliskülalisi on koroonaeelse ajaga võrreldes maksimaalselt veerand ning hulgakaupa reisimine on endiselt pikemal pausil, kinnitavad ka suuremad tegijad nagu GoSpa ja Arensburg. Ajastu märgina toob Terje Nepper Arensburg Grupist esile, et rebränditud Linnahotell, mis renoveerimise järel sai nimeks NOSPA ja muundus automaat- ehk kontaktivabaks hotelliks, tegutseb sajaprotsendilise täitumuse piirimail.

Saaremaa turismi tulevik on helge, aga sesoonsusele lisaks on muutuv maailm uue väljakutsena toonud spontaansuse. Ettevõtjad peavad toime tulema keskkonnas, kus masinavärk tuleb töös hoida kundede jaoks, kes heal juhul teevad plaane paar nädalat, aga sageli vaid paar-kolm päeva ette. Ja nagu selgub, tulevad mõned nendest veel mingist täiesti oma inforuumist ja viskavad kõige karmimate piirangute ajal hüsteerilise kaare, et “mis hotell see selline on, kus spaa ja restoran on suletud”.

Millal reisimist taas pikemalt ette planeerima hakatakse, ei julge ettevõtjaist keegi prognoosida. Lisaks pidevalt laes kõlkuv Damoklese mõõk, et kogu töö ja vaev uute piirangutega taas rentslisse pühitakse. Aga nagu teada, Saaremaa ei anna alla.