Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Saaremaa muuseum vajab valla toetust

Kuressaare linnus. FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Saaremaa muuseum kui valla olulisim mäluasutus ning turismi tähtobjekt tuleks sarnaselt sakraalhoonetega lülitada Saaremaa vallalt iga-aastase stabiilse toetuse saajate hulka,” kirjutab muuseumi direktor Rita Valge.

Rita Valge FOTO: Saarte Hääl

Saaremaa valla arengukava 2019–2030 muutmise eelnõule ja valla eelarvestrateegiale järgnevaks neljaks aastaks sai omapoolseid ettepanekuid esitada 23. augustini. Muuseumi vaatevinklist tehtud ettepanekutest nüüd juttu tulebki.

Saaremaa muuseumi nime leiab strateegilise eesmärgi alt “Kultuuri- ja sporditaristud on efektiivselt kasutatud, säästvalt majandatud ja kaasajastatud”. Konkreetse tegevusena on ära toodud “koostöö jätkamine Sihtasutusega Saaremaa Muuseum, et toetada sihtasutuse arengut, objektide jätkuvat eksponeerimist ja tegevushaarde laiendamist”.

Sümbolobjekt vaid sõnades?

Selle tegevuse alla mahub sisuliselt kõik, ent kui eelarvestrateegias sellel fraasil numbrit taga ei ole, siis samas mitte midagi. Seetõttu on tekkinud olukord, et sihtasutus peab paluma oma kavandatavale tegevusele iga kord eraldi toetust, lootusega, et see kuhugi mahub.

Samal ajal on arengukavas õigesti välja toodud, et “ainult projektipõhine rahastamine ei ole jätkusuutlik ega anna kindlustunnet ega võimalda üritusi pikalt ette planeerida”.

Siit ka meie ettepanek: lülitada SA Saaremaa Muuseum kui valla olulisim mäluasutus ning turismi tähtobjekt sarnaselt sakraalhoonetega iga-aastase stabiilse toetuse saajate hulka. Stabiilne toetus aitaks sihtasutusel hallata kolme muuseumi, hooldada sihtasutusele kuuluvat 11 hektari suurust territooriumi ning 20 kultuurimälestist – nende hulgas unikaalset Kuressaare kindlust – ning koostada elamuslikke näitusi, üritusi ja haridusprogramme.

Piiskopilinnust on Saaremaa valla arengukavas nimetatud Kuressaare sümboliks, kuid konkreetseid tegevusi seoses sümbolobjektiga ei kaasne. Sümbolobjekti võiks tõsta sõna otseses mõttes esile, kirjutades lähiaastate tegevuskavva ja eelarvesse kindluse välisvalgustuse projekteerimise ja väljaehitamise. Linnaruum saaks juurde atraktiivsust ning vallidel vandaalitsetaks vähem.

Eraldi eesmärgina tuleks välja tuua Kuressaare linna puhkeala arendamine. Pean silmas rannaala ja ajaloolist lossiparki, mis moodustavad suurepärase rekreatsiooniala Kuressaare elanikele ja külalistele.

Arengukavast saab küll lugeda, et “Kuressaare on üle ilma tuntud mere- ja kuurortlinn”, mis aga enamat lahtikirjutamist ei leia. Ettepanek on lisada arengukava “Keskkonna ja taristu” peatükki lossipargi ja rannaala arendamine, sh vallikraavi pidev hooldus ja puhastamine. Praegugi on vallikraavi kaldaäärsed mitmel pool kõrkjatesse mattunud, sest hooldamata vallikraav kipub kiirelt täis kasvama. Koroonapandeemia on muutnud meie traditsioone. Mõnda fataalselt, mõnda loodetavasti ajutiselt. Lossihoovis paiknev laululava on aastaid olnud traditsiooniliste ürituste läbiviimise koht – olgu nendeks üritusteks lasteaia lõpetamine, laulu- ja tantsupeod või 1. septembri tähistamine.

13 aasta tagune remont

Viimati nägi lava remonti 2008. aastal, nüüdseks on lava ja pingistik amortiseerunud ning ebaturvaliseks muutunud. Tuleb otsustada, kas sellised pika traditsiooniga üritused on ka tulevikus meie kultuurielu osa, ja kui see on nii, siis planeerida nende rajatiste hoolduseks või arenduseks eelarve vahendid. Praegu seda raha eelarvest ei leia. 2025. aastani, mida eelarvestrateegia käsitleb, need rajatised ilma investeeringuteta aga vastu ei pea.

Kui eespool toodud ettepanekud jõuavad valla arengukavasse ja eelarvestrateegiasse, oleks sellest abi mitte üksnes muuseumile, vaid kogukonnale tervikuna.

Tagasi üles
Back