Kuidas mõjus koroona esimene laine sündimusele?

Vanker Foto: www.freepik.com

“Koroonapandeemia sündide arvu vähendav mõju on enamiku riikide puhul märgatav juba 2020. aasta detsembrist,” kirjutab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur, saarlane Mark Gortfelder.

Mark Gortfelder Foto: Erakogu

Koroonaviirusest tingitud tervisekriisi kontekstis on ühiskonna tähelepanu suunatud esmajoones muutustele suremuses, kuid olulist mõju võib see avaldada ka sündimusele. Selleks, et hinnata pandeemia mõju sündimusele, tuleb arvestada mõistagi tunduvalt pikema viitajaga kui surmade puhul, johtuvalt raseduse kestusest.

Seega saab olemasolevate andmete põhjal praegu lahata üksnes koroonaviiruse esimese laine mõju, kaugema mõju hindamiseks tuleb oodata kauem.

Tervisekriiside mõju sündimusele on tegelikult uuritud ka varasemate kriiside puhul. Näiteks on teada, et nn Hispaania gripp põhjustas sündimuspõua mitmetes riikides, millele järgnes omakorda väike beebibuum. Ka Lõuna-Ameerikas mõni aasta tagasi levima hakanud Zika viirus põhjustas sündide arvu vähenemist. Uuritud on ka orkaanide, tornaadode ja tõsiste maavärinate mõju sündimusele. Neid tulemusi ei saa siiski üheselt üle kanda tänasesse päeva ja koroonapandeemia konteksti.

Riigiti erinev jälg

Ei maksa eeldada, et koroonapandeemia mõju sündide arvule oleks riigiti ja piirkonniti ühesugune. Oluline faktor võib olla riigi elatustase, mis on otseses seoses pereplaneerimise leviku ja selleks vajalike vahendite kättesaadavusega.

Jõukates riikides võib esmajoones eeldada nii tervislikust kui ka majanduslikust ebakindlusest põhjustatult sündide vähenemist. Samas, kuna ka jõukate riikide puhul oli olukord nii suremuse kasvu, majanduslanguse, töötuse suurenemise, aga ka piirangute kestuse ja ranguse osas üsna erinev, siis ei saa eeldada, et mõju sündide arvule oleks ühetaoline isegi näiteks Euroopa-siseselt.

Euroopa riike hakkas koroonapandeemia kimbutama alates 2020. aasta märtsist. See tähendab, et sündimuse mõttes esimene tõsisemalt mõjutatud kuu saab olla mullune detsember. Ida-Aasia riikides muutus pandeemia akuutseks umbes kuu aega varem. Esimese laine lõpuks võib aga pidada 2020. aasta juunit-juulit, mistõttu mõju sündimusele võis kesta kuni 2021. aasta märtsini.

Tasub tähele panna, et väiksema rahvaarvuga riikides, nagu Eesti, on sündide arvu loomulik iga-aastane variatsioon märksa suurem kui suurema rahvastikuga riikides. Lisaks mõjutavad sündide arvu mitmed tegurid, nagu pereloomeeas inimeste vanuskoostise muutus, perepoliitikate muutus jne.

Koroonapandeemia sündide arvu vähendav mõju on enamiku riikide puhul märgatav juba 2020. aasta detsembrist. Mõnes Euroopa riigis (näit Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) toimus sündide arvu vähenemine juba kuu varem ehk novembris. Samas on ebatõenäoline, et põhjuseks oli esmajoones koroonapandeemia, mis polnud Euroopasse siis õieti veel jõudnudki. Novembris pole sündide arvu langust veel näha isegi kolmes Ida-Aasia riigis (Taiwan, Singapur, Lõuna-Korea), mida viirus kõige varem mõjutama hakkas.

Ka Eestis oli novembri sündide arv võrreldes varasema viie aastaga väiksem, aga et sama võib öelda pea kogu eelmise aasta kohta, ei saa seda koroona mõjuks siiski lugeda. Peamine sündide arvu vähenemise põhjus mullu oli pigem väiksem sünnitusealiste naiste arv ja eelnevatel aastatel tõstetud peretoetuste sündimust suurendava mõju vähenemine.

Kõige selgem sündide arvu vähenemine on enamikus riikides toimunud enamjaolt siiski alles 2021. aasta jaanuaris ja veebruaris ehk üheksa kuud pärast esimese laine kõige pinevamat perioodi, mil mõju võisid avaldada mitte üksnes kriis ise, vaid ka toonasest teadmatusest tulenenud hirmud.

Sündide arvu vähenemine oli märkimisväärne kõigis kolmes Balti riigis, Venemaal, Ukrainas, Rumeenias, Belgias, Lõuna-Euroopas, Singapuris ja Taiwanis. Samas Põhjamaades ning ka mitmes Kesk-Euroopa riigis on negatiivne mõju olematu või on 2021. aasta alguse sündide arv varasemate aastate taset isegi ületanud.

Eestis oli käesoleva aasta jaanuaris 151 sündi vähem võrreldes eelneva kuue aasta keskmisega, mis teeb suhtarvuna 14 protsenti. Eelneva, 2019. aastaga võrreldes oli langus nii absoluut- kui ka suhtarvus isegi veidi suurem.

Samas tõi esimese laine lõpp 2021. aasta alguskuudel sündide arvus kaotanud riikides kaasa sündide arvu stabiliseerumise võrreldes eelmiste aastatega ja mõnes riigis isegi kasvu, mis võis olla tingitud sündide edasilükkamisest koroona esimese laine tippajal.

Hea näide ongi Eesti, kus jaanuarikuine tugev miinus asendus märtsis üsna suure plussiga. Tänavune seitsme kuu sündide arv on Eestis aga üle 200 ehk kolme protsendi võrra väiksem kui mullu samal ajal. Sama võib öelda ka teiste 2020. aasta lõpus või 2021. aasta alguses sündide arvu vähenemist kogenud riikide kohta.

Teisalt, Taanis ja Hollandis, samuti Soomes, on sündide arv võrreldes varasemate aastatega tänavu olnud isegi suurem. Soome sündimus oli enne seda aina vähenenud 2011. aastast saadik ning pöördus just mullu väikesele tõusule, mis jätkub ka tänavu.

Valdavalt negatiivne

Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et koroonapandeemia esimese laine mõju sündide arvule on olnud pigem negatiivne, kuigi riigiti on vähenemise ulatus erinev ning leidub ka riike, kus sündide arvu vähenemist polegi toimunud. Kuigi selle aasta olemasolevate andmete põhjal on näha, et ka Eestis on sündide arv vähenenud, siis varasema kahaneva trendi tõttu on koroonakriisi mõju seejuures siiski raske eristada. Pigem võib öelda, et olulist mõju hetkel ei paista.

Koroona teise ja järgnevate lainete osas võib eeldada üldjoontes sama. Ühest küljest on tervise ja majanduskahjudega seotud algsed hirmud jäänud tegelikkusele alla. Teisest küljest on järgnevate lainetega tekkinud suurem tüdimus seoses piirangutega. Väikelaste vanemate kogemus haridusasutuste pikkade ja korduvate sulgemistega on olnud senises ajaloos ainulaadne ning sellel võib siiski olla järgnevate laste saamise otsuse juures mõningane püsivam mõju.

Üldjoontes on siiski selge, et koroonapandeemia mõjutab esmajoones sündimuse ajastust ning enamik lapsesaamise plaaniga inimesi on tõenäoliselt võimelised plaane teostama ka hilisemal ajal. Pikemas vaates mõjutab sündide arvu oluliselt enam põhilises lapsesaamiseas naiste ja meeste arv, mis on nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides kiirelt vähenemas. Eesti puhul pehmendab pandeemiast johtuvat majandusliku olukorra mõju sündimusele ka meie vanemahüvitise süsteem, mis arvestades eelmise majanduskriisi kogemust, võib sündimust hoopis suurendada, kuna võimaldab säilitada varasemaid sissetulekuid.