/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13730177t1hd9fd.jpg)
Järgmise aasta riigieelarves on täiendavad 1,1 miljonit eurot looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks eramaadel.
Riik hakkab piiranguid hüvitama ka väljaspool Natura ala
Seega laieneb hüvitis nüüdsest ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade omanikele. Seni oli kompensatsioon ette nähtud vaid Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade omanikele ja väljaspool võrgustikku sihtkaitsevööndis asuvate metsade eest. Natura 2000 alal ja sihtkaitsevööndis väljapool seda on toetuse suurus 110 eurot hektari kohta aastas. Toetust taotleb 5000 erametsaomanikku 68 000 hektarile.
Motiveerib müügisurvele vastu seisma
Uus toetus – 60 eurot ha kohta – puudutab ligi tuhandet erametsaomanikku, kellel on piiranguvööndites 14 000 hektarit metsa. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul saab järgmise aasta eelarvega ebaõiglus likvideeritud ja omanikele hüvitatakse saamata jäävat tulu kõikide looduskaitseliste piirangute korral. “Erametsanduse toetuse saajate ring laieneb ja sellega väheneb ka raiesurve looduskaitsealade piiranguvööndites,” ütles keskkonnaminister. “See motiveerib metsaomanikke oma kaitsealuseid maid endale hoidma ja müügisurvele mitte alluma.”
Metsaomanikud on pikemat aega taotlenud riigilt võrdset kohtlemist looduskaitseliste piirangute talumisel. Kui aastaid tagasi olid looduskaitselised piirangud hüvitatud vaid maamaksu soodustuse näol, siis pikapeale on lisandunud sellele ka hüvitised saamata jäänud tulu eest – esialgu Natura 2000 aladel, seejärel ka siseriikliku kaitsega alade sihtkaitsevööndites. Nüüd saavad lõpuks hüvitist ka siseriikliku looduskaitse piiranguvööndis asuva metsa omanikud.
“Keskkonna- ja looduskaitse on kahtlemata ülimalt olulised, samas ei tohi me ära unustada meie tuhandeid metsaomanikke, kelle maal võib asuda nende pensionisammas,” lausus Mölder. Keskkonnaministri hinnangul on oluline, et metsaomanikud, kelle maa asub väljaspool Natura 2000 võrgustikku kaitstavate alade piiranguvööndites, saaksid samuti toetust, sest see seab looduskaitseliste piirangutega metsaomanikud võrdsele positsioonile.
Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhtaja Bert Holmi sõnul oli senine olukord, kus eurokaitseala (Natura) piiranguvööndis paikneva metsa eest maksti metsaomanikule piirangute talumise toetust, aga siseriikliku kaitseala piiranguvööndis ei makstud, kahtlemata ebaõiglane.
Kas 60 eurot on piisav?
Uue korra kohaselt on piirangute talumise hüvitis kaitsealade tüübi lõikes võrdsustatud ja maaomanikke enam ei diskrimineerita. Iseküsimus, kas see 60 eurot hektari kohta, mida piiranguvööndi metsa mittemajandamise kompenseerimiseks makstakse, on ikka piisav ja motiveeriv metsa mitte majandama, kui seda tänaseks juba maha võetud pole.